Ivan Orav: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vabariigi valvur oli eetris RTVs, mitte TV3s. TV3 siis veel ei eksisteerinud.
Resümee puudub
59. rida:
'''Ivan Orav''' (1. september 1908 – 19. juuni 2009) on eesti [[kirjanik]]u [[Andrus Kivirähk|Andrus Kiviräha]] loodud kirjanduslik tegelane, kes kerkis esile 1992. aastal [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] huumorirubriigis ning kelle fiktiivsed mälestused on ilmunud ka raamatuna pealkirja all "Ivan Orava mälestused. Minevik kui helesinised mäed" (1995; 2. ja täiendatud trükk 2001). 2008. aastal ilmus Orava mälestuste kolmas trükk ehk juubeliväljaanne, välja anti ka mälestuste [[audioraamat]], kus teksti loeb [[Andrus Vaarik]].
 
Ivan Orav elas Kiviräha järgi perioodil [[1. september]] [[1908]] – [[19. juuni]] [[2009]]. Ta suri õlle ja viina koospruukimise tõttu tekkinud haiguse tagajärjel ning on maetud [[Vabaduse väljak]]ule [[Tallinn]]as. Tema mälestuseks rajati sinna kõrge [[Vabadussõja võidusammas|klaasist rist]]. Elukutselt oli ta [[sepp]]. Oma mälestustes meenutas ta nii sõjaeelse Eesti Vabariigi kui ka [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] aega, tehes seda kõike pseudoajaloolise absurdihuumori võtmes. Orav on jäänud alati tõsimeelseks Eesti patrioodiks, võidelnud Nõukogude võimu ja selle sabarakkudega ning teda oli kartnud kogu EKP Poliitbüroo eesotsas [[Johannes Käbin]]iga. Orava memuaarid lõpevad aastaga 1993, kuid puhuti on tema tegelaskuju esile astunud ka hiljem, jätkuvalt eriti Eesti Päevalehe artiklites. Pärast surma ilmunud päevakajalised kommentaarid on saadetud põrgust.
 
Aastatel [[1994]]–[[1995]] lavastati [[RTV]]-s Ivan Orava pensionipõlve kajastav televisiooni draamasari "[[Vabariigi valvur]]", kus Orava rollis oli Andrus Vaarik. Ivan Orava tegelaskuju esineb ka Kiviräha näidendites "Meri ja Orav" ning "Orav ja Ilves", mille lavastustes kehastab teda samuti Vaarik.