Arhat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Arahant''' või '''arahat''' ([[paali keel]]es ''arahant''; [[sanskriti keel]]es ''arhat'', 'väärikas'; tiibeti keeles ''dgra bcom pa''; hiina keeles 阿羅漢 ''aluohan''; jaapani keeles ''arakan'') on [[budism]]is inimene, kes on vabanenud kõigist [[sansaara]]s hoidvatest [[Köidikud|köidikutest]] ning saavutanud lõpliku ja täieliku virgumise [[Nirvaana|(paali keeles parinibbāna)]].
Arahant on [[Buddha]] epiteet. Buddha
=== Arahandi tee ===
8. rida:
[[Buddha Gautama|Buddha Gotama]] peamistest õpilastest said Tipiṭaka tekstide põhjal arahantideks sajad tuhanded õpilased (''sāvaka-bodhi''), kellest tuntuimad on Sāriputta thera, Maha Moggallāna thera, Ānanda thera jt.<ref>Ekaka-nipāta, Etadagga-vagga AN 1.188–247 (1.-5. grupp). Loka-sutta Iti 112.</ref>
Aariateed (''ariyamagga'') ehk arahandi teed (''arahattamagga'')<ref>Sabbasaṁyojanappahānakathā, Kv 4.10, Ekamaggakathā, Kv 18.5, Dārukammika-sutta, AN 6.59, Kūṭadanta-sutta, DN 5 (D.i.127) jt.</ref> järginud arahant on vabanenud täielikult ja lõplikult kõikidest köidikutest (''vivattayi saṁyojana'') ja tulvadest (''āsavānaṁkhayā''; ''khīṇāsavo antimadehadhārī'').<ref>Āsavakkhaya-sutta, Iti 102, Arahanta-sutta SN 1.25, Bhikkhu-sutta SN 51.7, Dutiyabala-sutta AN 8.28, Asubha-sutta AN
4.163, Khīṇāsavabala-sutta AN 10.90, Āsaṁsa-sutta AN 3.13, Jhāna-sutta AN 9.36, jt.</ref> Arahandi kõlblus, keskendumine ja tarkus on saavutanud täiuse. Ta ei käitu moel, mis põhjustaks uuestisündi, ega ole seega enam uuestisünni subjekt, kuna kõik tingimused selleks on hävinenud. Buddha oli esimene arahant ja kõik järgnevad arahandid on buddhānubuddhā – st need, kes on saavutanud virgumise pärast täielikult ise ja õigesti virgunud Buddhat (sammāsambuddha).<ref>Thag. lk 111.</ref>
Kui inimene saab arahandiks, siis iha lakkab, misjärel viis kogumikku on küll aktiivsed, kuid esinevad ilma klammerdumiseta. Arahandi eluajal saavutatud virgumist nimetatakse olemasoluga seotud ehk jäägiga vaibumise elemendiks (''saupādisesanibbānadhātu'') ja plekkide lõplikuks vaibumiseks (''kilesaparinibbāna''). Olemasoluga mitteseotud ehk ilma jäägita vaibumise element (''anupādisesanibbānadhātu'') esineb arahandil viie koostisosa lakkamise järel, st pärast tema surma, st lõplikku parinibaanat ehk vaibumist (''parinibbāna'').<ref>Pāsādika-sutta DN 29.</ref>
Virgunu kogeb kuni surmani nii ebameeldivaid kui ka meeldivaid tundeid, sest viis võimet (''pañcindriyāni'') on endiselt aktiivsed, kuid need tunded, nagu ka kõik muu, ei tekita temas enam ei iha, vastumeelsust ega klammerdumist.<ref>Nibbānadhātu-sutta Iti 44.</ref>
Kuigi Buddha ja arahandi vabanemise tee on erinev, on nende vabanemine (''vimutti'') samasugune. Buddha on võrrelnud neid kahte erinevat vabanemist erinevate puude põlemisel tekkivate leekidega: kuigi tule algmaterjal on erinev, on leek samasugune.<ref>Kaṇṇakatthala-sutta MN 90.</ref> Vastavalt “Kaarikujuhi suttas” toodule mõistab arahant, et see, mida on võimalik saavutada, on saavutatud, ta on ületanud kõik kannatused ning saavutanud kohalejõudmise, igasugusest klammerdumisest vaba lõpliku vaibumise (''anupādā parinibbāna'').<ref>Rathavinīta-sutta MN 24.</ref>
Arahant on täiuslik, võimetu tagasi langema ning saavutatu poolest Buddhaga võrdne. Buddha antud algõpetuse ainus eesmärk – arahandiks saamine – on kõikide kannatuste lakkamine, absoluutsete teadmiste, täiusliku rahu ning pöördumatu vabanemise lõplik seisund.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Andrus Kahn)|pealkiri=Virgumise tee - nii nagu õpetas Buddha|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Theravaada Sangha|lehekülg=141-142}}</ref>
=== Austusavaldus Buddhale ===
| |||