Pärnu maantee viadukt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
9. rida:
Viadukti Pärnu maantee raudteeülesõidukohale plaaniti juba [[tsaariaeg|tsaariajal]]. 1915. aastal oli see viadukt "uude linnaplaneerimise projekti üles võetud".<ref name="TallinnaTeataja" /> Pärnu maantee viadukti ehitamine algas siiski alles 1958. aastal ja see 300 m pikkune, 18,5 m laiune ja keskelt 6 m kõrgune<ref name="Tidningen" /> ehitis valmis 1959. aastal.<ref name="EE" /> Nõukogude okupatsiooni ajal nimetati Pärnu maantee viadukti rahva seas ka '''Hendriksoni küüruks''', kuna viadukti valmimise ajal juhtis linna Tallinna TSN Täitevkomitee esimees [[Aleksander Hendrikson]]. Peale selle oli nn Hendriksoni küür praegusest viaduktist poolteist korda lühem ja märgatavalt järsem, mistõttu talviti ei saanud sageli autobussid viaduktist üle sõita. Viadukti kritiseeriti juba selle ehitamise ajal, kuna see ei vastanud isegi toonastele vajadustele<ref name="S&V1" />, aga ka hiljem, sest viadukt oli rajatud minimaalse, kahe, sõidureaga ning kippus jääma kitsaks pudelikaelaks 1964.–1965. aastaks kavandatud Pärnu maantee laiendamisele.<ref name="S&V2" /> Viadukti ehituses oli tehtud üks tõsine elementaarne viga, millele keegi ehitamise ajal tähelepanu juhtida ei julgenud. Nimelt armeeriti viadukti [[tala (ehitus)|talad]] üle (sillatalad armeeriti tugitalade peal kokku). Seda tüüpi taladest ehitati üle [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] paarkümmend viadukti, mis kõik ära lagunesid. Tallinna oma demonteeriti neist viimasena.<ref name="Teeleht" />
 
1982–1986 asendati viadukti uue topeltlaia viaduktiga. Uue silla projekteerisid Leningradi insenerid. Esmalt ehitati vana viadukti kõrvale uue viadukti linnast väljuva suuna osa ja alles vana viadukti lammutamise järel selle asemele ka uue viadukti [[Kesklinna linnaosa|kesklinn]]a suuduvatesuunduvate [[sõidurada]]dega osa.<ref name="Skyscrapercity" /> Seoses uue viadukti ehitamisega lammutati Pärnu maantee ja raudtee ristumiskoha lähedale (Pärnu maantee 96) 1937. aastal esimese [[Eesti_ajalugu#Eesti_Vabariik_1918–1940|iseseisvusajal]] Suur-Pärnu maanteele ehitatud hoonena valminud neljakorruseline [[Liisa Born]]i maja, kus ehitamisest peale oli tegutsenud linnaelanikke teenindanud avalik [[saun]] (nn [[Koidu saun]]), ja veel kaks 1930-ndate lõpus ehitatud maja, mis jäid oluliselt laienenud ja pikenenud viaduktile ette.<ref name="Linnamajad" /><ref name="arhitektuurid" /> Uus viadukt on vanast oluliselt laugem. See on väga moodsa konstruktsiooniga [[Egerti-tüüpi sild|Egerti-tüüpi]] läbijooksva 300-meetrise pikkuse [[tala (ehitus)|tala]]ga [[plaatsild]]. Silla tala libiseb kõikidel vahetugedel ning on jäigalt kinni üksnes kesklinnapoolse [[sammas|samba]] küljes. [[Nõmme]]-poolse samba kohal on [[kandetala]]de ja [[sillaplaat|sillaplaadi]] otsas [[teras]]est [[sõrmplaat|sõrmplaatidega]] [[konsoolvuuk]], mille [[temperatuur]]i muutustest tingitud liikumine on kuni 16 sentimeetrit.<ref name="Teeleht" />
 
Viadukti värskendati põhjalikult 2014. aastal, mil AS Teede RevREV-2 remontis viadukti kandetalad, servaprussid, kaldasambad, vahesambad, viadukti piirded, trepid ja pandused ning uuendas katendid.<ref name="Langeproon" />
 
== Viited ==