Havanna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
34. rida:
Linn on asutatud [[1515]]. aastal [[hispaanlased|hispaania]] [[konkistadoor]]ide poolt [[Diego Velázquez de Cuéllar]]i juhtimisel. Linnal on olnud huvitav ja uhkustäratav ajalugu. Algselt oli linn üsna väike kaubateede ristumispunkt, ent [[16. sajand]]i lõpus ehitati sinna korralikud kindlustused ning hakkas toimuma aina rohkem kaubavahetust Kuuba saare ning emamaa (Hispaania) vahel. See aga kiirendas meeletult linna arengut. Linna arenguga kaasnes aga ka suurendatud röövlite huvi tema vastu. Nii oli linn pidevalt piraatide ja prantsuse korsaaride rünnakute ohvriks. [[1592]]. aastal sai Havanna linnaõigused ning koos sellega tugevdati oluliselt kindlustusi, mis lõpuks peatasid piraatide rünnakud.
[[17. sajand]]i keskel tabas linna surmav epideemia, mille tõttu vähenes linna rahvaarv kolmandiku võrra. Siiski jätkas linn õitsengut ning 18. sajandi keskel oli ta suuruselt kolmas linn Ameerikas. Sellest suuremad olid ainult [[Lima (Peruu)|Lima]] ja [[
[[19. sajand]]i alguses oli Havanna kiirelt arenev ja moodne linn, mis sai isegi tuntuks kui Antillide Pariis. Kuuba oli viies riik maailmas, mis sai oma raudtee. 20. sajandil okupeeris USA Kuuba. USA võimu alla arenes Havanna veelgi suurema kiirusega. Linn sai peagi üheks suurimaks turismiobjektiks ameeriklastele ning köitis maffia tähelepanu. 1930-ndatel oli Havanna sissetulek peamiselt kasiinodest ning turismindusest isegi suurem kui Las Vegase linnal. Peale Kuuba Revolutsiooni kaasnenud USA embargot aga lakkas linna areng. Linn kannatas suurte majandusraskuste all, mis muutusid hullemuks peale Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Praegu on Havanna väga halvas seisus lagunev linn, millel ei ole piisavalt raha, et vanu kultuuriväärtusi kaitsta.
| |||