Théophile Gautier: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
'''Pierre Jules Théophile Gautier''' ([[30. august]] [[1811]] – [[23. oktoober]] [[1872]]) oli prantsuse luuletaja, proosakirjanik, ajakirjanik ning kunsti- ja kirjanduskriitik.
 
Kuigi Gautier kaitses tuliselt [[romantism]]i, on tema loomingut keeruline ühe suuna esindajana määratleda ning seetõttu seostatakse teda mitme hilisema kirjandusvooluga, nagu [[parnaslased|parnaslaste]], [[sümbolism|sümbolismi]], [[dekadents]]i ja [[modernism]]iga. Tema talenti hindasid paljud erinevad kuulsad kirjanikud, sealhulgas [[Balzac]], [[Charles Baudelaire]], vennad [[Jules Concourt|Jules]] ja [[Edmond Goncourt]], [[Gustave Flaubert]], [[Marcel Proust]] ja [[Oscar Wilde]].
 
Gautier kirjutas oma esimesed luuletused juba 1826. aasta paiku, kuid suurema osa oma elust töötas ta mitme erinevate ajakirjade juuresajakirja ajakirjanikuna, peamiselt La Presse'i juures. See omakorda andis talle võimaluse reisida ja sõlmida sidemeid kõrgklassi ja kunstimaailma kuuluvate tähtsate isikutega. Gautier reisis palju kogu oma elu vältel, eriti [[Hispaania]]s, [[Itaalia]]s, [[Venemaa]]l, [[Egiptus]]es ja [[Alžeeria]]s. Tema reisikirju ''"Voyage en Espagne''" (1843), ''"Trésors d’Art de la Russie''" (1858), ja ''"Voyage en Russie''" (1867) peetakse ühtedeks 19. sajandi esinduslikemaks.
 
===Luulekogud===
 
===Teosed eesti keeles===
* "Öö Kleopatraga" (sisaldab lugusid: "Öö Kleopatraga", "Muumia jalg", "Kuldkett", "Tuhande teine öö"). Prantsuse keelest tõlkinud ja järelsõna [[Kaja Riesen]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[2009]], 190 lk
 
{{JÄRJESTA:Gautier, Theophile}}
144 087

muudatust