Uute kivide kasvamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:1977. aasta kirjandusteosed |
P pehmekaaneline > pehmes köites (vt https://termin.nlib.ee/view/3948) |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}}
{{Raamatu info
| kaane_pilt =
5. rida ⟶ 6. rida:
| illustraator = [[Peeter Ulas]]
| riik = [[Eesti]]
| keel = [[eesti keel|
| žanr = [[
| kirjastaja = [[Eesti Raamat]]
| avald_kuup = 1977
| tüüp =
| lehekülgi = 104
| mõõtmed_kaal = 130 × 204 mm
}}
== Ilmumine ja vastuvõtt ==
"Uute kivide kasvamine"
Segaste kirjastamisolude tõttu ilmus "Uute kivide kasvamine" peaaegu samaaegselt koguga "Ma vaatasin päikese aknasse" ja seda pandi vähem tähele. Kuigi keskne sari "Seesama meri meis kõigis" on silmanähtavalt iseseisev, ei tõstetud seda esile. Nenditi, et raamatus "jätkub vahekordade täpsustamine luule ja luuleainesega, tõdemine, et luule on kõikjal ja kõiges" ning et "poeedi enese isik, tema suhtumisväljendused ja hinnangud on taandunud, tungides vaid ajuti pinnale, andes aimu sisemistest liikumistest".<ref>Silvia Nagelmaa, "Kahest raamatust ja rohkemgi". ''Looming'' 1977, nr 9, lk 1572.</ref>
23. rida:
Aasta luuleülevaates kirjutas [[Karl Muru]], et Kaplinski luulele olevat omane "imeline kirgastumine ja rahu", nii et "tundub, nagu oleks see luule sõnastatud väljaspool head ja kurja". Kaplinski pidavat "üldjoontes kinni oma programmist ja veendumusest: luuleks on ainult see, mida teisiti ei saa sõnastada". Seepärast olevatki luuletused "mõneti hajuvad", seal "pole teravaid kontuure, asjad kaotavad oma igapäevase kvaliteedi, kõik voolab, valgub kuhugi mujale, omandab viivuks kuju ning saab kohe millekski muuks, millel pole nimegi".<ref>Karl Muru, "Luuleaasta 1977 ehk nii palju värsse". ''Looming'' 1978, nr 3.</ref>
[[1985]]. aastal ilmus [[Kanada]]s
== Autori selgitusi ==
|