|
'''Gourdou Leseurre GL.2''' (firmasisene nimetusalgselt '''Gourdou Leseurre tüüp B''') on Prantsusmaal konstrueeritud ja toodetudehitatud hävituslennuk, mismille sooritasesmalend esmalennutoimus 1918. aastal.
==Arendus ja tootminekonstruktsioon==
GL.2 (tüüp B) oli konstruktorite Charles Edouard Pierre Gourdou' ja Jean Adolf Leseurre'i esimese hävituslennuki [[Gourdou Leseurre tüüp A]] edasiarendusjätkuarendus. Tüüp A oli katsetustel demonstreerinudnäidanud küll häid lennuomadusi, kuid Prantsuse lennuvägi loobus selle tellimisest, kuna kahtleskaheldi tiiva vastupidavuses. Tüüp B ei saanud mitte ainult uue tiiva, vaid ka uue kiilu ja tüürid, samuti tugevama teliku. [[Esimene Maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpuni 1918. aasta novembris jõuti tootaehitada 20 Prantsusmaa lennuväes '''GL.2 C.1''' nimeks saanud lennukit. Sõja lõpp tõi kaasa ka [[seeriatootmine|seeriatootmise]]Prantsusmaa lõppemiselennuväele.
Gourdou-Leseurre jätkas lennuki edasiarendamistarendamist ning 1920. aasta Pariisi lennundusnäitusel demonstreeritioli välja pandud selle täiustatud versioon, mida nimetati '''GL.21''' ja ka '''B2'''. Peamiseks muudatuseks võrreldes GL.2-ga olid uued kaldtüürid. Prantsusmaa lennuvägi ostis taas 20 lennukit ning Soome lennuvägi ühe tutvumiseks.
Kaks aastat hiljem valmis lennukist kolmas versioon: '''GL.22''' ehk '''B3'''. Sel versioonillennukil oli veidi suurema ulatusega tiib, uus stabilisaator ning tugevam telik. Lennuki tellisid Prantsusmaa merelennuvägi (kasutasid nimetust '''GL.22 C.1''', 20 lennukit), Soome (18 lennukit), Tšehhoslovakkia (15 lennukit), Eesti (15 lennukit), Läti ja Jugoslaavia. Veel 3 relvastamata lennukit valmistati eratellimustel.
Järgmiseks valmis nimetuse '''GL.23''' (ja ka '''B4''') all väike sari katselennukeid. Seejärel jätkati GL.22 relvastamata treeninglennuki versiooni tootmistehitamist, mis firmas oli firmas tuntud nimetuse '''B5''' all ning Prantsusmaa lennuväes '''GL.22 ET.1''' ('''Ecole de Transition''', 1-kohaline). Üht ET.1 lennukit kasutati prantsuse lennukikandjal '''Béarn'''.
'''GL.24''' sarjas toodetiehitati 1925. aastal mitmesuguseidmitmeid katse-eksemplareproovilennukeid, nende hulgas kahekohaline treeninglennuk, sanitaarlennuk jne.
Jugoslaavia ostis Prantsusmaalt 1928. aastal 20 GL.22 lennukit ning Zmaj tehases toodetiehitati aastatel 1929/30 litsentsi alusel 20 ja 1933. aastal veel 6 lennukit.<ref>{{cite web|url=http://www.paluba.info/smf/index.php/topic,12881.0.html|title=Gurdu-Leser (Gourdou-Leseurre)|website=www.paluba.info}}</ref>
==Lennuki modifikatsioonid==
==Versioonid==
* '''B'''/'''GL.2''' – esimese maailmasõja ajal valminudehitatud versioon (20 lennukit)
* '''B2'''/'''GL.21''' – uute kaldtüüridega G.2 (21 lennukit). Prantsusmaa lennuväes '''GL.21 C.1'''.
* '''B3'''/'''GL.22''' – uus tiib, sabaosa ja telik (71 lennukit). Prantsusmaa lennuväes '''GL.22 C.1'''.
Esimesed kaks lennukit olid algul kasutuses tagavaraeskadrillis, mis teenindas õppejaoskonda. Järgmise kolme lennuki saabumisel anti kõik viis üle eskadrilli nr 2. See eskadrill asus Lasnamäe lennuväljal Tallinnas. 1927. aastal, seoses [[lennuväerügement|lennuväerügemendi]] ümberformeerimisega nimetati sama üksus eskadrilliks nr. 1 ning järgmisel aastal kolis [[Rakvere|Rakverre]]. 1930. aastal formeeriti samas [[1. Lennuväedivisjon|Üksik lennuväedivisjon nr 1]], mille kasutusse lennukid jäid kuni mahakandmiseni.
Aastate jooksul kaotatihävines kuus GL.22 lennukit lennuõnnetustes, milles kaotas elu neli lendurit. Viimased kaks lennukit kanti maha 1937. aastal.
==Vaata ka==
| 