Redaktsioon: 8. juuni 2020, kell 23:31 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 269 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. juuni 2020, kell 23:35 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 269 muudatust P Kärlas > Kärlal (vt ÕS) Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:Rusalka Memorial-Leo-setä.jpg\|pisi\|Russalka mälestussammas Kadriorus]] '''Russalka mälestussammas''' on [[Venemaa keisririik\|Venemaa keisririigi]] [[soomuslaev]]a [[Russalka]] hukkumisele pühendatud [[mälestusmärk]] [[Kadriorg\|Kadriorus]] [[Tallinn]]as. Selle autorid on [[skulptor]] [[Amandus Adamson]] ja [[arhitekt]] [[Nikolai Thamm noorem]].<ref name="EP" /> See on esimene eesti skulptori ~~tehtud~~loodud monument Tallinnas ja Eestis.<ref name="register" /> [[Tallinna sadam]]ast väljunud soomuslaev Russalka läks tormisel [[Soome laht\|Soome lahel]] põhja 7. septembril ([[ukj\|vkj]] [[19. september\|19. septembril]]) [[1893]]. Lisaks [[komandör]]ile hukkus 11 ohvitseri ja 166 meremeest<ref name="Gx4Up" />, nende hulgas kuus meest [[Eestimaa kubermang\|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang\|Liivimaalt]]: ohvitser Gerhard Maier, madrus Juhan Anton [[Sauga]]st (sünd. 1869), puusepp Mihkel Salong<ref name="mgyaw" /><ref name="8I79R" /> [[Kuressaare kreis\|Saaremaalt]] [[Kärla\|~~Kärlast~~Kärlalt]], kokk Jüri Malm [[Harju-Jaani kihelkond\|Harju-Jaani kihelkonnast]] [[Kehra]]st (sünd. 1869), masinist Ernst Wolf (sünd. 1871) ja Peter Raus (sünd. 1865) [[Riia kreis]]ist<ref name="NzSK9" />. Ellujäänuid ei olnud. Uppunud Russalka leiti üles alles 110 aastat hiljem, [[2003]]. aasta juulis [[Eesti Meremuuseum]]i käivitatud otsingutel. Laev oli [[vöör]]ipidi 30 meetri ulatuses põhjamudas ja seisis peaaegu püstloodis 74 meetri sügavusel. 16. rida: ==Pidulik avamine== [[Pilt:Rusalka memorial through Kadriorg park, Tallinn.JPG\|pisi\|vasakul\|Mälestusmärk Kadrioru pargi poolt]] Samba nurgakivi pandi pidulikult [[20. september\|20. septembril]] (vkj 7. septembril) 1901.<ref name="EP" /> Monumendi graniitosa ehitamist alustati 1901. aasta juulis ning ~~see~~ehituseks ~~võttis aega~~kulus terve aasta. [[2. august]]il ( vkj 20. juulil) [[1902]] pandi kohale ingli pronkskuju ning kolm päeva hiljem vaatas samba üle keiser Nikolai II isiklikult koos [[suurvürst]]ist kontradmiraliga. Mõlemad jäid väga rahule. Monument oli peaaegu valmis, kuigi tellingud olid veel eemaldamata. Tööd viidi kiiresti lõpule ning sammas avati pidulikult Russalka hukkumise üheksandal aastapäeval, 7. septembril (vkj 20. septembril) 1902.<ref name="EP2" /> Avamispidustused algasid kell 12.30. Juba hommikul kogunes rahvast murdu. Kooliõpilased tulid klasside kaupa. Samba juurde oli üles rivistatud sõjavägi, lahel seisid sõjalaevad Mogutši, Kompass, Sekstan, Svetlana, Asja ja Artelštšik. Teiste hulgas olid kohal vaimulikud, sadamaülem kontradmiral Wulff, [[Eestimaa kuberner]] [[kammerhärra]] [[Aleksei Bellegarde\|Bellegarde]], [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend\|Eestimaa rüütelkonna peamees]] [[parun]] [[Eduard Julius Alexander von Dellingshausen\|von Dellingshausen]], [[Tallinna linnapea]] [[Karl Johan von Hueck\|von Hueck]], mälestussamba komitee liikmed ja hukkunud meremeeste omaksed. Kell 12.30 saabusid kinnistes tõldades [[Venemaa keisririigi Mereministeerium\|mereministeeriumi]] juhataja [[kindraladjutant]] [[admiral]] [[Pavel Tõrtow\|Tõrtow]] ja mereväe peastaabi ülem [[viitseadmiral]] [[Teodor Avellan\|Avellan]] Peterburist, neid saatsid Svetlana komandör Nilov ja kadunud Russalka komandöri vend, kontradmiral Jaenisch. Mereministeeriumi juhataja võttis paraadikomandörilt raporti vastu ning käis tervitusmarsi saatel tervitamas rivis sõjaväelasi. Siis asusid kõik aukandjad kooripuldi ette ja pöörasid pilgud mälestussamba poole ning oli pühalik silmapilk. Sadamaülem Wulffi suust tuli käsk: "Kate maha!" ja marsi saatel langes kate sambalt. Sõjavägi andis au, orkester mängis keiserlikku "Kolj slaven naš gospodj" ja sõjalaevad tulistasid aupauke. Sellega oli mälestussammas avatud. Järgnes palvus, mida viisid läbi [[Aleksander Nevski katedraal]]i vaimulikud: ülempreestrid Siimeon Popov ja [[Karp Tiisik]] ning kuus preestrit ja kaks [[Diakon\|diakonit]]. Palvusele järgnes mälestussamba pühitsemine ja õnnesoovimine. Samba jalamile pandi rohkesti pärgi. Lõpuks toimus ka sõjaväeparaad ja siis läksid pidulised laiali. Kell 15.00 algas mereväe klubis pidulik einevõtmine ja sellega lõppes Russalka mälestuspäev.<ref name="EP2" />

Russalka (monument): erinevus redaktsioonide vahel