'''Vesinikuenergeetika''' on [[vesinik]]u kasutamine [[kütus]]ena, eriti [[Küte|kütteks]], [[sõiduk]]ites<ref>{{netiviide | URL = https://www.fch.europa.eu/sites/default/files/documents/Power_trains_for_Europe.pdf| Väljaanne = | Pealkiri = A portfolio of power-trains for Europe: a fact-based analysis| Autor = | Failitüüp = PDF| Kasutatud = 06.10.2019| Keel = Inglise}}</ref>, energia hoiustamiseks ja pika vahemaa taha transpordikstransportimiseks.
Vesinikuenergeetikat on välja pakutud tuleviku madalaväikese [[Süsiniku jalajälg|süsiniku jalajäljega]] majanduse osana. Vesiniku kaalutakse [[Globaalne soojenemine|globaalse soojenemise]] piiramiseks [[fossiilkütus]]te asendajana, sest vesiniku põlemine ei tekita [[süsihappegaas]]i vaid ainult puhast vett. 2019. aastal kasutatakse vesinikuvesinikku põhiliselt ainult tööstuses lähteainena., Põhiliseltpõhiliselt [[Ammoniaak|ammoniaagi]], [[metanool]]i tootmiseks ja [[nafta]] töötlemiseks.{{lisa viide}}
Vesinikgaasi ei leidu looduslikult kättesaadavates kohtades. 2019. aastal toodeti 70 miljonit tonni vesinikuvesinikku aastas, millest peaaegu kõik toodeti auru metaani ümbertöötlemiselümbertöötamisel [[maagaas]]ist.<ref>{{netiviide | URL = https://www.rivieramm.com/news-content-hub/hydrogen-fuel-cells-gain-momentum-in-maritime-sector-56087| Väljaanne = | Pealkiri = Hydrogen fuel cells gain momentum in maritime sector| Autor =John Snyder | Failitüüp = | Kasutatud = 06.10.2019| Keel = Inglise}}</ref> Ülejäänu toodeti [[elektrolüüs]]i käigus kõrvalsaadusena. Väheses koguses vesinikku toodetakse ka spetsiaalselt veest. Nii auru metaani ümbertöötlusümbertöötamine kui ka elektrolüüs on praegu ebaefektiivsed protsessid. Auru metaani ümbertöötlusümbertöötamine tekitab kõrvalsaadusena ka süsihappegaasi.<ref>{{netiviide | URL = |https://www.theccc.org.uk/wp-content/uploads/2018/11/Hydrogen-in-a-low-carbon-economy.pdf Väljaanne = | Pealkiri = Hydrogen in a
low-carbon economy| Autor = Committee on Climate Change| Failitüüp = PDF| Kasutatud = 06.10.2019| Keel = Inglise}}</ref>
==Ohutus==
Vesinik on [[Õhk|õhuga]] kokkupuutel üks kõige lihtsaminikergemini plahvatavaid gaase. See tähendab, et misiganesmis tahes proportsioonis vesiniku ja õhu segu põlemise asemel plahvatab süütamisel. See muudab vesiniku kasutamise suletussuletud piirkondadeskohtades (tunnelid, maaalused parklad) väga ohtlikuks.<ref name=Utgitar>{{cite journal | last1 = Utgikar | first1 = Vivek P | last2 = Thiesen | first2 = Todd| title = Safety of compressed hydrogen fuel tanks: Leakage from stationary vehicles | journal = technology in Society | year = 2005| volume = 27 | issue = 3 | pages = 315–320 | doi = 10.1016/j.techsoc.2005.04.005}}</ref> Puhta vesiniku leek põleb [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolett]] värvi leegiga, mis muudab selle palja silmaga nähtamatuks, mis tähendab, et põlengu avastamiseks on vajalik kasutada [[leegiandur]]it. Vesinik on ka lõhnatu, mis muudab lekete tuvastamise lõhna järgi võimatuks.
