Harilik sinikiil: erinevus redaktsioonide vahel

Harilikku sinikiili võib kohata kogu Eestis. Ta on väga arvukas liik rannikualadel ja [[Eesti saared|Eesti saartel]], kus võib näha korraga lendamas sadu isendeid.<ref name="vali" /> Sisemaal on harilik sinikiil vähem levinud.<ref name="eur" /> Lennuaeg Eestis on mai lõpust augustini, seejuures tema lennutippaeg on juunis-juulis.<ref name="vali" />

== Liigi kirjeldus ==

=== Valmik ===

Harilikku sinikiili võib pidada keskmise suurusega kiiliks.<ref name="bird" /> Hariliku sinikiili keha on ligikaudu 44–50&nbsp;mm pikk,<ref name="vali" /> seejuures tagakeha pikkus on 30–35&nbsp;mm.<ref name="delta" />

 

Isastel värvub suguküpseks saades tagakeha siniseks, seejuures külgedel esinevad kollased laigud ning tagakeha tipus on 4 viimast segmenti värvunud mustaks. Täiskasvanud isastel on rindmik pruun ja silmad sinised.<ref name="dorset" /> Emaste tagakeha jääb kollaseks mustade triipudega.<ref name="bird" /> Emastel on nii silmad kui rindmik oliivrohelise värvusega.<ref name="dorset" /> Täiskasvanuna mõlema sugupoole tagakeha veidi tumeneb. Keskrindmikul on vöödid taustast väheeristuvad.<ref name="vali" />

=== Sarnasus teiste liikidega ===

Hariliku sinikiili vastkoorunud isendeid võib ajada segamini [[jõgihobu]]de või [[loigukiil]]idega. Harilik sinikiil sarnaneb veidi ka [[triip-vesikiil]]iga (''Libellula fulva'').<ref name="vali" /> Harilikku sinikiili on kõige lihtsam eristada triip-vesikiilist selle järgi, et harilikul sinikiilil ei ole tiibadel musti kannalaike<ref name="atlas" />, sageli esinevad triip-vesikiilidel ka tumenevad tiivatipud.<ref name="vali" /> [[Lõuna-sinikiil]]ist (''Orthetrum coerulescens'') eristab hariliku sinikiili isast tema tagakeha must tipp. Lõuna-sinikiili tagakeha on täiesti sinine<ref name="atlas" /> ning ta on harilikust sinikiilist väiksem.<ref name="vali" />

== Elutsükkel ==

Kiili elutsüklis on kolm staadiumit: [[muna]], [[vastne]] ja [[valmik]].<ref name="wild" /> Valmikuks hakkavad vastsed ehk neidised kooruma mai alguses ja nende koorumine kestab septembri alguseni. Kõige rohkem koorumisi toimub juuni alguses.<ref name="report" /> On leitud, et koorumine toimub kõige sagedamini 1–4 meetrit veepiirist, vahel ka kaugemal kui 10 meetrit ning maksimaalne registreeritud kaugus on 17 meetrit.<ref name="atlas" />