Erinevus lehekülje "Jäätmekütus" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
 
 
==Tehnoloogia==
Vastavalt jäätmete sorteerituselesorditusele, eelnevale ettevalmistusele ja töötlemisele jagatakse jäätmete kui kütuse kasutamine kaheks<ref name="''teine''" />:
 
*Masspõletus (''incineration'') – kogu jäätmete mass suunatakse esialgsel kujul põletusahjudesse. Põletatakse segaolmejäätmeid, samuti tööstus- ja ehitus- ja lammutusjäätmeid. Jäätmeid pole eelnevalt sorteeritudsorditud ega töödeldud, eemaldatud on vaid suuremad mittepõlevad esemed.
*Jäätmekütusena põletamine ('''RDF''') – jäätmed on eelnevalt sorteeritudsorditud ja vastavalt töödeldud. Võivad olla jahvatatud, purustatud või kokkupressitud kujul.
 
Esimese meetodi puhul transporditakse töötlemata ja sorteerimatasortimata jäätmed otse katlamaja territooriumile, sealt liiguvad jäätmed põletusseadmesse. Tekkinud [[tuhk]] suunatakse edasisele töötlemisele või hoiustamisele.
 
Teise meetodi puhul toimub enne põletamist jäätmete töötlemine ja sorteeriminesortimine. Eraldatakse taaskasutuseks kõlblikud materjalid, seejärel töödeldakse jäätmed. Jäätmed kuivatatakse, purustatakse või jahvatatakse ja seejärel pressitakse.
 
==Jäätmekütuse tootmise ja kasutamise eelised==
 
[[Pilt: RDF-pellets.jpg|pisi|Granuleeritud jäätmekütus]]
*Jäätmekütuse tootmisel sorteeritaksesorditakse jäätmed ja eraldatakse taaskasutuseks kõlblik materjal, mida masspõletuse puhul praktiliselt ei tehta. Eraldatakse [[raudmetallid|mustmetall]]id, mitmesugused [[mitteraudmetallid|värvilised metall]]id ja mõned [[plast]]id.
*Jäätmekütust on võimalik müüa ja [[rahvusvaheline kaubandus|eksport]]ida.
*Jäätmekütuse tootmisega ja kasutamisega väheneb [[prügila]]tesse ladestavate jäätmete hulk.
==Jäätmekütuse kasutamise piirangud==
 
Jäätmekütuse kasutamisel tuleb arvestada mitmetemitmesuste faktoritegateguritega, peavad leiduma nii tootjad kui ka tarbijad, sobivad jäätmed tuleb koguda, töödelda ja ladustada, mis vajavad lisakulutusi. Jäätmekütuse kasutamiseks on energiat tootvatel ettevõtetel vaja teha tehnoloogilisi uuendusi, mis nõuavad omakorda investeeringuid.
Ettevõttele peavad investeeringute ja täiendavate kulutuste tegemiseks olema tagatud piisavad jäätmekütuseks sobivate jäätmete kogused<ref name="''kolmas''" />.
<ref name="''kolmas''" />.
 
==Põletamine==
 
[[Pilt: Sopförbränningsanläggningen på Spillepengen, Malmö.jpg|pisi|Jäätmepõletusjaam Rootsis Malmö linnas]]
Jäätmekütust on võimalik põletada ka koos teiste kütustega. Jäätmekütuse põletamisprotsess näeb kokkuvõtlikult välja selline<ref name="''viies''" />:
==Jäätmepõletusseadmed==
 
Modernne põletusseade on suuteline soojus- ja elektrienergiat tootma suure kasuteguriga, tagades ühtlasi ka heitgaaside ja lendtuha efektiivse puhastuse ja jäätmemahtude suuremahulise kahanemise, konverteeridesmuutes jäätmed minimaalse keskkonnamõjuga inertseks tuhaks. Põletusahjud on spetsiaalselt projekteeritud ja varustatud kolde- ja lendtuha ja suitsugaaside puhastamise seadmetega.
 
Üldiselt liigitatakse jäätmepõletusseadmeid<ref name="''viies''" />:
Eestis on jäätmepõletuse nõuded määratud keskkonnaministri määrusega "Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded"
<ref name="''kuues''" />:
* Oluline on saavutada vastav põlemistase, mis tagab põlemisel tekkinud orgaanilise süsiniku üldsisalduse alla 3% või kuumutuskao alla 5% aine kuivmassist.
 
*Peale Pärast viimast põletusõhu sisestamist peab temperatuur olema vähemalt kahe sekundi jooksul 850&nbsp;°C.
*Oluline on saavutada vastav põlemistase, mis tagab põlemisel tekkinud orgaanilise süsiniku üldsisalduse alla 3% või kuumutuskao alla 5% aine kuivmassist.
* Iga põletusseade peab olema varustatud minimaalselt ühe lisapõletiga, mis peab garanteerima põlemisgaaside nõutava temperatuuri põletusahjus. Temperatuur ei tohi langeda alla 850&nbsp;°C.
*Peale viimast põletusõhu sisestamist peab temperatuur olema vähemalt kahe sekundi jooksul 850&nbsp;°C.
* Tehas tuleb projekteerida, ehitada ja varustada ning tehast tuleb käitada nii, et oleks välditud sellise heite õhkupääsemine, mis põhjustab märkimisväärset [[õhusaastus|õhusaastet]] maapinna lähedal. Eelkõige tuleb põlemisgaasid väljutada juhindudes "Välisõhu kaitse seaduse"<ref name="''seitsmes''" /> nõuetest korstna kaudu, mille kõrgus tagab inimese tervise ja keskkonna kaitse.
*Iga põletusseade peab olema varustatud minimaalselt ühe lisapõletiga, mis peab garanteerima põlemisgaaside nõutava temperatuuri põletusahjus. Temperatuur ei tohi langeda alla 850&nbsp;°C.
* Jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiv [[soojus]] tuleb ära kasutada võimalikult suures ulatuses.
*Tehas tuleb projekteerida, ehitada ja varustada ning tehast tuleb käitada nii, et oleks välditud sellise heite õhkupääsemine, mis põhjustab märkimisväärset [[õhusaastus|õhusaastet]] maapinna lähedal. Eelkõige tuleb põlemisgaasid väljutada juhindudes "Välisõhu kaitse seaduse"<ref name="''seitsmes''" /> nõuetest korstna kaudu, mille kõrgus tagab inimese tervise ja keskkonna kaitse.
* Tehase väljutavates heitgaasides ei tohi saasteainete sisaldus ületada kehtestatud piirnorme. Heitgaaside koostises tuleb pidevalt jälgida orgaanilise süsiniku, lämmastikoksiidide, vesinikkloriidi, vääveldioksiidi ja teiste saasteainete sisaldust.
*Jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiv [[soojus]] tuleb ära kasutada võimalikult suures ulatuses.
*Tehase väljutavates heitgaasides ei tohi saasteainete sisaldus ületada kehtestatud piirnorme. Heitgaaside koostises tuleb pidevalt jälgida orgaanilise süsiniku, lämmastikoksiidide, vesinikkloriidi, vääveldioksiidi ja teiste saasteainete sisaldust.
 
==Kasutus ja tootmine Eestis==
 
==Tootmisprotsess Tallinna Ragn-Sellsi tehase näitel==
Ettevõte Ragn-Sells kasutab Tallinna tootmisjaamas järgnevaidjärgmisi protsesse<ref name="''neljas''" />:
 
[[Pilt: Industrialshredder.jpg|pisi|Purusti ja granulaator]]
 
Esmalt* Eelpurustus – esmalt suunatakse jäätmed eelpurustisse, mis vähendab oluliselt jäätmete [[ruumala]] ja tagab suurema [[homogeensus ja heterogeensus|homogeensus]]e. Taaskasutuseks sobivate materjalide eraldamine muutub lihtsamaks.
*Eelpurustus
* Fe-magnet eraldab jäätmevoost mustmetallid, mis suunatakse enamjaolt taaskasutusse. Purustatud jäätmed liiguvad sõelale, kus toimub suurema diameetriga jäätmete ja orgaanilise ainese eraldamine.
Esmalt suunatakse jäätmed eelpurustisse, mis vähendab oluliselt jäätmete [[ruumala]] ja tagab suurema [[homogeensus ja heterogeensus|homogeensus]]e. Taaskasutuseks sobivate materjalide eraldamine muutub lihtsamaks.
Protsess* Orgaaniliste jäätmete kuivatamine – protsess on kasutusel orgaaniliste jäätmete stabiliseerimiseks ja kuivatamiseks. Protsessi eesmärgiks ei ole mitte orgaaniliste jäätmete kompostimine, vaid nende niiskussisalduse vähendamine ja stabiliseerimine, mis on vajalik põletuseks. Kuivatamisel tuleb tagada piisav hapniku ja niiskuse kontsentratsioon. Kuivatatakse spetsiaalsetes kuivatustunnelites, mille temperatuuri, hapnikusisaldust ja niiskustaset juhib automaatika. Kuivatusprotsess kestab 8–14 päeva.
 
Eelpurusti* Anorgaaniliste jäätmete töötlemine – eelpurusti läbinud jäätmed suunatakse ballistilisse eraldajasse, kus eraldatakse kerge ja raske fraktsioon. Infrapuna-eraldaja abil eemaldatakse veel kloori sisaldavad materjalid ja taaskasutuseks kõlbulikud materjalid. Keerisvoolu-eraldaja eemaldab jäätmevoost värvilised metallid ja allesjäänud kerge fraktsioon on sobilik jäätmekütuse tootmiseks.
*Fe-magnet
Eelnevalt* Väljundid – eelnevalt kuivatatud [[orgaaniline aine|orgaanilised]] jäätmed suunatakse koos töödeldud [[anorgaaniline aine|anorgaaniliste]] jäätmetega järelpurustisse, millest väljub juba kasutuskõlblik jäätmekütus. Eelneva töötlemise käigus eraldatud metallijäätmed ja inertsed jäätmed suunatakse taaskasutusse.
Fe-magnet eraldab jäätmevoost mustmetallid, mis suunatakse enamjaolt taaskasutusse. Purustatud jäätmed liiguvad sõelale, kus toimub suurema diameetriga jäätmete ja orgaanilise ainese eraldamine.
 
*Orgaaniliste jäätmete kuivatamine
Protsess on kasutusel orgaaniliste jäätmete stabiliseerimiseks ja kuivatamiseks. Protsessi eesmärgiks ei ole mitte orgaaniliste jäätmete kompostimine, vaid nende niiskussisalduse vähendamine ja stabiliseerimine, mis on vajalik põletuseks. Kuivatamisel tuleb tagada piisav hapniku ja niiskuse kontsentratsioon. Kuivatatakse spetsiaalsetes kuivatustunnelites, mille temperatuuri, hapnikusisaldust ja niiskustaset juhib automaatika. Kuivatusprotsess kestab 8–14 päeva.
 
*Anorgaaniliste jäätmete töötlemine
 
Eelpurusti läbinud jäätmed suunatakse ballistilisse eraldajasse, kus eraldatakse kerge ja raske fraktsioon. Infrapuna-eraldaja abil eemaldatakse veel kloori sisaldavad materjalid ja taaskasutuseks kõlbulikud materjalid. Keerisvoolu-eraldaja eemaldab jäätmevoost värvilised metallid ja allesjäänud kerge fraktsioon on sobilik jäätmekütuse tootmiseks.
 
*Väljundid
 
Eelnevalt kuivatatud [[orgaaniline aine|orgaanilised]] jäätmed suunatakse koos töödeldud [[anorgaaniline aine|anorgaaniliste]] jäätmetega järelpurustisse, millest väljub juba kasutuskõlblik jäätmekütus. Eelneva töötlemise käigus eraldatud metallijäätmed ja inertsed jäätmed suunatakse taaskasutusse.
 
==Tootmine Euroopa Liidus==
112 418

muudatust