Tartu Täiskasvanute Gümnaasium: erinevus redaktsioonide vahel

Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi arengutee algas õhtukursustest 1914. aastal, kui kohalik [[Kutseharidusselts]] avas õhtukursused, kus õpetati mitmesuguseid kutseaineid. Nende kursuste jätkuks oli 1917. aastal avatud üldhariduslik [[õhtukool]], milles töötas kolm [[algkool]]iklassi. [[Haridusselts]]i nime all tegutsev endine Kutseharidusselts otsustas oma eestseisuse koosolekul 18. novembril 1918 avada ''Õhtukeskkooli''. Kooli asus juhtima seltsi juhatuse energiline esimees [[Heinrich Veski]]. Õppetöö algas 25. novembril 1918 53 õpilasega [[Kaubanduskool]]i ruumes. 1920. aasta oktoobris registreeris Haridusministeerium '''[[Tartu Haridusselts]]i Õhtu Erareaalgümnaasium'''i kui ametliku kooli. 1922. aastal asus kooli juhtima 35-aastane matemaatikapedagoog [[Juhan Sütt]]. 1. augustil 1924 arvati kool vabariigi valitsuse otsusega avalike keskkoolide võrku nimega '''Tartu Linna Õhtune Ühisgümnaasium'''. Avaliku koolina püsis Õhtune Ühisgümnaasium 10 aastat kuni uue keskkooli reformini 1934. aastal. Uuest koolivõrgust jäeti kool sügisel välja. Tänu direktor Juhan Sütile õnnestus siiski mõni nädal pärast kooli algust registreerida [[erakool]] nimega '''Tartu Linna Õhtune Erakeskkool'''. Kui 1937. aastal korraldati ümber kogu koolivõrk, jätkati Tartu Linnavalitsuse toel uuesti avaliku koolina nimega '''Tartu Kolledž'''. 1939. aasta jaanuaris kaotati Tartus ära gümnaasiumite erinimetused ning asendati numbritega. Nii sai kolledžist '''Tartu V Keskkool'''.

1940/411941. aastal alustas Tartu V keskkool 16-klassilise koosseisuga, mistõttu ei jätkunud ruumi õppetööorganiseerida organiseerimiseksõppetööd oma, [[Magasini tänav (Tartu)|Magasini tänav]]a ruumides. Kasutati ka lähedalasuva Vene keskkooli ruume teise vahetusena ning [[Tartu Uspenski kirik]]u preestrimaja füüsika- ja keemialaboratooriumide asutamiseks.

1941. aasta saksa okupatsioon tõi kaasa direktor Juhan Süti kui mitteusaldatava isiku vallandamise ning kooliruumide ülevõtmise sõjaväehaiglale. Õppetöö jätkus [[Viljandi tänav (Tartu)|Viljandi tänava]] koolimajas teises vahetuses. Uueks direktoriks sai kooli vilistlane, eesti filoloog [[Oskar Parmas]].

1944–451944.–1945. aastal juhtis kooli jälle Juhan Sütt, kes seekord lahkus koolist “isiklikel põhjustel”, asudes juhtima [[Hiiumaa]]l [[Kärdla keskkoolpõhikool|Kärdla keskkooli]]. [[Nõukogude okupatsioon]]i aastail avati '''Tartu Töölisnoorte Kool'''. Kuna õpilaste teadmistetase oli väga erinev, avati ettevalmistusrühm ning kehtestati puhkepäeviti kohustuslikud konsultatsioonid (matemaatika, vene keel, võõrkeel).

1947. aastal avati Tartus vene õppekeelega töölisnoorte keskkool, mistõttu eestikeelne kool nimetati ümber '''Tartu''' '''1. Töölisnoorte KeskkoolKeskkooliks'''iks, vene õppekeelega kool sai nimeks Tartu 2. Töölisnoorte Keskkool. Eestikeelne kool ehk Tartu 1. TNKKTöölisnoorte Keskkool kolis [[AbovjaniMunga tänav (Tartu)|Abovjani tänavale]]ale. 1948. aastal suleti Tartu V Keskkool, missee tõi kaasa Tartu 1. TNKKTöölisnoorte Keskkooli õpilaste arvu tõusukasvu 1947. aasta 229-lt 423-le. Ka toodi Tartu V Keskkooli juurest üle mittestatsionaarne osakond, mille juhatajaks sai geograafia õpetajageograafiaõpetaja [[Villem Raud]]. 1956. aastal koliti [[GagariniJaan Tõnissoni tänav|Gagarini tänava]]a (endise Viljandi, praeguse Tõnissoni tänava) koolimajja, 1971. aastal [[Puiestee tänav]]ale ning 1973. aastal 1. Mai tänava (praegune [[Raatuse tänav]]) koolimajja.

1959. aastal asutatud iseseisev '''Tartu Kaugõppekeskkool''' töötas kuni 1964. aastani Kingissepa tänaval (praegu [[Jakobi tänav]]), hiljem kuni 1987. aastani [[Tamme puiestee]]l. 1. Õhtukeskkooli ja Kaugõppekeskkooli klassid töötasid ka paljude asutuste juures (Kaubandusvalitsus, Kaubamaja, Toitlustustrust, “Areng”, Autoveod, Autobussi- ja Taksopark, Autoremonditehas, KEK, Autoveod, Sidesõlm jt).