Erinevus lehekülje "Narva lahing (1944)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
Kavatsedes kõik seni veel Wehrmachtis ja politseiüksustes teenivad eestlased Relva-SS-i koondada, käskis Himmler 15. juulil 1944 formeerida Peipsi järvest läänes teinegi Eesti SS-relvagrenaderidiviis. Kõigil kolmel olemasoleval grenaderirügemendil tuli loovutada üks pataljon uute rügementide tuumikuks. Ülejäänud mehed pidi võetama [[piirikaitserügement]]idest. Diviis pidi juba kahe kuu pärast olema rindekõlblik. Selle komandöriks määrati ''SS-Oberführer'' Lombard. Ühtlasi kavandas SS-i Peaamet X (1. Eesti) [[Eesti Relva-SS korpus|Relva-SS-i armeekorpuse]] juhtkonna komplekteerimist. Uue [[diviis]]i ja [[armeekorpus]]e moodustamise nurjas Punaarmee suurpealetung ja selle tagajärjel kujunenud olukord.
 
 
Lahingutegevuse vaibumisel viis Saksa väejuhatus Narva rindelt maist juulini 1944 ära: [[Soomusgrenaderidiviis "Feldherrnhalle"|soomusgrenaderidiviisi "Feldherrnhalle"]] Valgevenesse; 16. ja 17. mail diviisi Großdeutschland V pataljoni; [[122. jalaväediviis]]i Soome; 170. jalaväediviisi Leedusse; [[225. jalaväediviis]]i Daugavpilsi lähedale; [[61. jalaväediviis]]i Daugavpilsi lähedale; [[58. jalaväediviis]]i Daugavpilsi lähedale; [[XXVI armeekorpus]] ja korpuseüksused Leedusse ja [[XXXXIII armeekorpus]] ja korpuseüksused Lätisse.
 
==Taganemine Tannenbergi liinile==
[[2. Balti rinne|2. Balti rinde]] väed alustasid pealetungi [[Läti Teises maailmasõjas|Lätis]] löögiga [[Dünaburg]]i suunas. Lahingutegevus Põhja-Läti aladel mõjutasid Narva rinnet oluliselt, Narva rinde püsimine sõltus lahingutegevuse arengust Pihkva ning hiljem Lõuna-Eesti aladel. Põhjasuunaline löök Tartu piirkonnast tinginuks Narva rinde kokkuvarisemise ja ohu likvideerimiseks lõunas eraldas operatiivgrupp[[Armeegrupp NarvaNarwa]] väeüksusi. Vägede äratõmbamise tõttu Narva piirkonnast tuli aga vähendada Narva rindelõigu pikkust. Rindejoone viimine Sinimägede positsioonile vähendanuks rinnet 20 km võrra.
 
Rindejoone lühendamise otstarbel jättis [[III Germaani Soomuskorpus]] 2. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda [[Sinimägede lahing|taas kaitsele kaheksateist kilomeetrit]] [[Sinimäed|Narvast]] läänes, nn [[Tannenbergi liin]]il. Allüksuseid teavitati taandumise algusest viimasel hetkel. Tegelikult oli luba taandumiseks väegrupi Nord staabist saadud juba 22. juulil.<ref name=":0" /> Eesti diviisi suurtükirügement pidi tosinjagu suurtükki maha jätma, sest nende minemaveoks puudusid vahendid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mati Õun, Hanno Ojalo|pealkiri=Võidukad Eestlased. Eestlaste võidukad lahingud viikingiajast tänapäevani.|aasta=2016|koht=|kirjastus=Ajakirjade kirjastus|lehekülg=}}</ref>
25. juulil 1944 kell 5 hommikul alustasid marssal [[Leonid Govorov]]i juhitavad [[Leningradi rinne|Leningradi rin]]de väed – [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] [[Auvere platsdarm]]ilt ja positsioonidelt Narva jõest lõunapoolt pärast tunniajast turmtuld [[Auvere]] – [[Sirgala]] ruumis [[Narva pealetungioperatsioon|pealetungi väegrupile Narva]] Eesti 20. Eesti SS-diviisi [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] ja Saksa 11. jalaväediviisi 44. jalaväerügementide, Kauschi lahinggrupi positsioonidele. Kell 10 murdsid vastase üksused Eesti väeosade positsioonidesse [[Auvere|Auveres]]t lõunas. Saavutamata edu Auvere juures, asus Punaarmee ründama Narva jõe ääres [[Vaasa küla|Vaasa]]s, [[Riigiküla]]s ja [[Narva-Jõesuu]]s.
{{Vaata|Auvere lahingud}}
[[2. löögiarmee]] asus rünnakule [[Narva-Jõesuu]]-[[Narva]] joonelt Narvast põhjas ja Nõukogude poolele olid 20. Eesti diviisi positsioonid peensusteni teada, neid võis selles abistada mõni päev varem üle Narva jõe ujunud [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendis]] teeninud venelane.<ref name="laar" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Paulman F. I|pealkiri=Tuli ja manööver|aasta=1974|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> 2. löögiarmee 131. LD ja 191. LD väeosad ületasid [[Kudruküla]] juures Narva jõest põhja pool Narva linna. 20. SS-relvagrenaderidiviisi staap teatas, et vastane tungis kokku kolme pataljoniga Vaasa all ja mõlemal pool [[Riigiküla]] üle Narva jõe. Rünnaku käigus murti läbi [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi ]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement#III pataljon|III pataljoni]] lõigust (pärast suurtükitule ettevalmistust oli III pataljonis rivis umbes 100 meest). Punaarmee asus kohe [[Vaasa küla|Vaasa]]s silda ehitama. Nõukogude väe poolt kestis jõe ületamine kümme minutit. Esimese kahe tunni jooksul toodi üle jõe ka väikesekaliibrilised suurtükid. Nelja tunni pärast suudeti valmis saada esimene [[pontoonsild]], mis võimaldas üle tuua keskmise kaliibriga ja tankitõrjesuurtükke.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Ilmasõjas.|aasta=1977|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Õhtuks suudeti alustada raskemate suurtükkide ja tankide üle Narva jõe toomist.<ref name="paulman" /> Lõunaks jõuti Tallinna–Narva maanteeni [[Peeterristi]] ja [[Puhkova]] juures kus Saksa väed nad peatuma sundisid.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hanno Ojalo|pealkiri=Sinimägede legend. Kuidas võitles Eesti diviis.|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Ammukaar|lehekülg=}}</ref> Sissemurre riivistati [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad "Nederland"]]i abiga [[Auga]]-[[Puhkova]] joonel (Soome lahe rannalt Narva–Tallinna maanteeni). Punaarmee kandis raskeid kaotusi ning oleks piisanud ühest [[pataljon]]ist, et see veel 25. juulil üle Narva jõe tagasi tõrjuda kuid diviisi staap oli juba otsustanud eemalduda uuele joonele.<ref name="laar" /> [[Riigiküla]] piirkonnas jõe ületanud 191. LD väeosad jõudsid 25. juunil 24:00 [[Tallinna-Narva maantee]] äärde ja vallutasid [[Olgina]] ning [[Pähklimäe]] külad ning jõudsid 26. juulil Saksa vägede poolt mahajäetud Narva lääneservale. III SS-soomuskorpuse üksused alustasid taganemist Sinimägedesse. Läbimurre peatati 46. rügemendi II pataljoni poolt major [[Friedrich Kurg|Friedrich Kure]] juhtimisel. 25. juulil saabus Narva rindele 6. SS-ründebrigaadi "Langemarck" üks pataljon.
 
25. juulil 1944 võttis [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. eriotstarbeline diviis]]i staap üle rindelõigu Narva jõe ülemjooksul [[Peipsi järv]]est kuni [[Auvere]]ni, ta vahetas välja varem seal kaitsel olnud [[XXXXIII armeekorpus]]e (mis oli kevadel omakorda välja vahetanud rindelõigu eest vastutanud XXVI armeekorpuse). 300. eriotstarbelisele diviisi staabile allutati peale 2., 3., 4. ja 6. piirikaitserügemendi ka kolm eesti politseipataljoni, mõned väiksemad Saksa üksused ja suurtükiüksused, sealhulgas mõned [[20. Eesti SS-diviis]]i patareid. [[Puhatu soo]]s [[Krivasoo]] ja [[Uusna|Uusna küla]] vahel ja [[Permisküla]] all asus kaitsel [[4. Eesti Piirikaitserügement]], [[6. Eesti Piirikaitserügement|6. Eesti Piirikaitserügemendi]] 2. pataljon asus kaitsel [[Narva jõgi|Narva jões]] asunud [[Permisküla saar]]el.
 
[[3. Eesti Piirikaitserügement]], mis seni kaitses laia rinnet [[Vasknarva]] rajoonis, sai kitsama kaitselõigu Peipsi järve kirdekaldal [[Smolnitsa]] külast kuni Narva jõe läänekaldal oleva [[Eesti-Perevoloka]] (Djuk-Perevoloka) külani. Eesti-Perevoloka külast kuni [[Karjati]] külani, [[Permisküla]] ja [[Permisküla saar]] Narva jões kaasa arvatud, oli kaitsel [[6. Eesti Piirikaitserügement]], [[286. Eesti Politseipataljon|288. eesti politseipataljon]] Karjatist kuni [[Kuningaküla]]ni. Kuningakülast kuni [[Poruni jõgi|Poruni jõeni]] (Poruni jõgi suubub Narva jõkke u. 4 km [[Gorodenko]]st põhja pool) oli kaitsele paigutatud [[4. Eesti Piirikaitserügement]]. Poruni jõge mööda pöördus rinne Narva jõelt [[Puhatu soo]]sse. Poruni jõe suudmest algas [[2. Eesti Piirikaitserügement|2. Eesti Piirikaitserügemendi]] kaitselõik ja kulges kaares põhja poole [[Putki]] küla suunas ning lõppes umbes Putki ja Poruni jõe vahemaa keskel. Sealt edasi olid rindel Saksa üksused<ref>H. Mengel. Suurim armastus II, lk. 62; A. Purre. Võitlused Eestis 1944. lk. 44.</ref>.
 
25. juuli õhtu eel alustatigi «Nederlandi» SS-tankibrigaadi üksuste väljaviimist Narvast. 26. juuli hommikuks taandus III SS-soomuskorpus: 20. Eesti SS-diviis, [[11. SS-soomusgrenaderide diviis “Nordland”|„Nordlandi“ diviis]] ja [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad “Nederland”|„Nederlandi“]] [[49. SS-rügement "De Ruyter"]] [[Tannenbergi liin]]ile [[Vaivara]] [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Ööl vastu 26. juulit ületas Punaarmee [[16. kindlustatud rajoon]]i võitlejate esimene rühm Narva jõe [[Hermanni kindlus]]e juures. Umbes samal ajal alustati Punaarmee dessandiga [[Kreenholmi saar]]elt, mis oli hõivatud juba 25. juuli päeval. 26. ja 27. juulil jätkasid Punaarmee üksused pealetungi kuni jõudsid [[Mummassaare]]-[[Tambi]]-[[Kirikuküla]] joonele, kus kohtasid Saksa vägede organiseeritud vastupanu. 27. juulil saabus Narva rindele ka 5. SS-ründebrigaadi "Wallonien" üks pataljon. 27. juulil olid 2. löögiarmee üksused sunnitud peatuma Mummassaare — [[Lastekodumägi|Lastekoloonia]] joonel, ka 8. armee ründetegevus rauges.
 
=== 48. rügemendi General Seyffardt purustamine ===
[[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|thumb|Mälestusmärk (tank [[T-34/85]]) kohas, kus 25.– 26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed kindral Fedjuninski juhtimisel Narva jõe.<ref>[https://www.puhkaeestis.ee/et/monument-tank-t-34 Monument "Tank T-34"]</ref>]]
25. juulil 17.00 sai käsu alustada taandumist alates kella 18.00-st [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad Nederland]]i [[48. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide rügement "General Seyffardt"]], mis oli paiknenud [[Jaanilinna sillapea]]l.<ref name="laar" /> Rügemendiülem [[Richard Benner]] jättis käsu täitmata, põhjendades, et ta ei suuda tõmmata selle ajaga rindelt ära raskerelvi. Taandumistee valiku jättis diviisikomandör [[Jürgen Wagner]] rügemendiülema otsustada. Kuigi Benner oli saatnud [[Tallinna–Narva maantee]]d vastasest lahti hoidma ühe oma pataljoni, otsustas ta kasutada teist taganemisteed, mis oli aga palju viletsam. Ilmselt arvas rügemendiülem, et vastane on maantee juba läbi lõiganud. Tegelikult hoidsid oma üksused teda oodates teed lahti ning taandusid alles pärast kella kahte öösel.<ref name="laar" /> Suurtükid taandusid kella 22.00-ks, 48. rügement alustas taganemist kell 01.00, oodates Narva jõe idakaldal järgi tunde hilinenud kompaniid<ref name=":1" />. Rügemendiülem otsustas lasta oma meestel kell viis hommikul tunnikese puhata. Sellise otsusega ei olnud nõus kogenumad kaasvõitlejad.<ref name="laar" /> Ka oli katkenud raadioside. Bennerit usaldas armeegrupi juhtkond, kes veel 26. juuli hommikul mitte millegi pärast muret ei tundnud.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Felix Steiner|pealkiri=Relva-SS vabatahtlikud|aasta=1999|koht=|kirjastus=Olion|lehekülg=}}</ref><ref name="laar" /> Muretsema hakkas diviisiülem, saates kadunud rügementi otsima luureüksused ning rünnakkahurid, mis aga kohe sattusid kokku ülekaalukate Punaarmee üksustega, kes pärast väikest lahingut Saksa väed taganema sundisid. Samal ajal oli Punaarmee 8. armee väeosad Krivasoo kotist jõudnud mereni ning valitses täielikult õhuruumi.<ref name="laar" /> Benner otsustas muuta eemaldumisteed ning liikuda Tallinna–Narva maanteele. Kell kaheksa hommikul sattus 48. rügement [[Repniku|Repniku küla]] lähedal Punaarmee [[120. laskurdiviis]]i ja [[109. laskurkorpus]]e üksustega lahingkontakti. Eemal kuuldi ka teisi Saksa üksusi, kes pidasid Punaarmeega lahingut kuid Benner otsustas nendeni läbimurdmise asemel liikuda jälle lõunasse ja sealt läände. Sealne maastik oli aga soine ja rügement oli sunnitud liikuma vastase pidevate rünnakute all. Lõunaks oli üksus nii kurnatud, et õhiti tankitõrjekahurid ja jäeti maha ka muu rasketehnika. Päästvast [[Tannenbergi liin]]ist lahutasid rügementi vaid loetud kilomeetrid kuid üksus oli juba sisse piiratud.<ref name="laar" /> Maad hakkas võtma meeleheide ja osa ohvitseridest sooritas enesetapu. 26. juulil kell 17.30 alanud 48. rügemendi läbimurdekatse kukkus läbi. Rügemendiülem hukkus kohe rünnaku alguses. Rügement lagunes laiali väikesteks gruppideks ning Sinimägedesse jõudis vaid umbes 20% allüksusest.<ref name=":0" /> Punaarmee andmetel langes umbes 580 48. rügemendi General Seyffardti võitlejat ning 120 langes vangi.
 
Samuti hukkus taganemisel Nederlandi brigaadi väiksem luureüksus, mis jäi vastase piiramisrõngasse.
 
== Sinimägede lahing ==
67 056

muudatust