Erinevus lehekülje "Põhja-Saksa madalik" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
{{Toimeta|lisaja=2001:7D0:8419:F180:8DB1:2742:2FAE:992|aasta=2019|kuu=jaanuar}}{{Viitamata|kuu=jaanuar|aasta=2019}}
 
[[Pilt:Deutschland topo cropped.jpg|thumb|350px|Saksamaa füüsiline kaart. Põhja-Saksa tasandik vastab suures osas tumerohelisele pinnale, mis on punakaspruuni värvusega madalast mäestikust põhja pool.]]
[[Pilt:Nebelostfriesland.jpg|right|thumb|250px|Hommikuudu [[Ida-Friisimaa]]l.]]
 
'''Põhja-Saksa tasandik''' või '''Põhja-Saksa madalik''' (saksa: ''Norddeutsches Tiefland'') on üks suuri geograafilisi piirkondi [[Saksamaa]]l. See on [[Põhja-Euroopa tasandik]]u Saksamaa osa. Piirkonda ümbritsevad [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] rannikud põhjas ning Saksamaa [[Keskkõrgustik]] (''die Mittelgebirge'') lõunas.
== Maastik, pinnas ja nende moodustumine ==
 
On teada, et Põhja-Saksa tasandik moodustus [[pleistotseen]]is maiste [[Skandinaavia]] jäälaamade erinevate [[liustik]]uliste liikumiste tulemusena, samuti liustikuümbruse [[Geomorfoloogia|geomorfoloogiliste]] protsesside poolt. Maastikku võib pidada vana või noore triivi (''Alt-'' või ''Jungmoräne'') osaks, olenevalt sellest, kas see moodustus viimase jääaja, [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] jäälaamadest või mitte. Pinnareljeef varieerub tasasest laineliseni. Madalaimad punktid on madalad nõmmed ja vanad sood Schleswig-Holsteini lääneosa kuivamaa harjade servas (Wilstermarsch, 3,5 m allpool mere pindamerepinda) ning Alam-Saksi loodeosas (Freepsum, 2,3 m allpool mere pindamerepinda). Kõrgeimad punktid viitavad Wisła ja Halli jäätumise otsamoreenidele (olenevalt jää vanusest, mis need moodustas) – näiteks [[Fläming]]i nõmmel (200 m üle merepinna) ja [[Helpter Berge]]l (179 m). Jääaja möödudes tekkisid soojade suurte sademetega perioodide ajal (Atlandi soe periood) Alam-Saksi lääne- ja põhjaosas sademetetoitelised [[raba]]d. Rabad olid varem ulatuslikud, kuid enamus sellest maastikust on nüüd kuivatatud või muul viisil välja tõrjutud.
 
Rannikualad koosnevad holotseeni järve- ja jõesoodest ning laguunidest, mis on seotud pleistotseeni vana ja noore triivi maastikuga mitmesugustes moodustumise ja ilmastikutingimuste etappides. Liustike ajal või pärast nende taandumist moodustas [[Eoolilised protsessid|tuulesünnitatud liiv]] sageli düüne, mida taimestik hiljem kinnistas. Inimeste sekkumine põhjustas avatud nõmme tekkimist, nagu [[Lüneburgi nõmm]], ning meetmed, nagu metsaraie ja niinimetatud ''[[Plaggenhieb]]'' (pinnase eemaldamine mujal väetisena kasutamiseks) põhjustasid pinnase suure vaesumise ([[podsol]]). Kõige viljakamad mullad on noored sood (''Auen-Vegen'') ja Börde alad (Hildesheim Börde, Magdeburg Börde oma viljakate ja lössimuldadega). Kõrgetasemelist rabaturvast võib leida kõige vaesemates muldades, näiteks [[Teufelsmoor]]is. Madaliku lössialadelt on leitud vanimad asulapaigad Saksamaal ([[joonkeraamika kultuur]]).
 
Saksamaa looduskaitse ameti ''([[Bundesamt für Naturschutz]])'' järgi koosneb Põhja-Saksa tasandik allpool loetletud [[Looduslik piirkond|looduslikest piirkondadest]].
: * D01 [[Mecklenburgi rannikumadalik]]
 
* D02 Kirde-Mecklenburgi madalik (sealhulgas [[Szczecini laht]])
: * D01 [[Mecklenburgi rannikumadalik]]
: * D02D03 Kirde-[[Mecklenburgi madalik (sealhulgas [[Szczecinijärvistu lahttagamaa]])
: * D03D04 [[Mecklenburgi järvistu tagamaa]]
: * D12D05 [[Põhja-Brandenburgi nõmmtasandik ja järvistukõrgustik]]
: * D04 [[Mecklenburgi järvistu]]
: * D05D06 Ida-[[Põhja-BrandenburgiBrandenburg]]i tasandik ja kõrgustik]]
: * D06D07 Ida-[[BrandenburgOder]]i tasandikorg
: * D08 [[Lausitz]]i jõgikond ja [[Spreewald]]
: * D07 [[Oder]]i org
: * D31D09 [[Weser]]Kesk-[[AllerElbe]]i tasandik
: * D08 [[Lausitz]]i jõgikond ja [[Spreewald]]
: * D09D10 KeskElbe-[[ElbeMulde]] tasandik
: * D10D11 Elbe-[[MuldeFläming]]i tasandiknõmm
: * D11D12 [[Fläming]]iBrandenburgi nõmm ja järvistu]]
* D13 [[Ülem-Lausitzi tasandik]]
: * D12 [[Brandenburgi nõmm ja järvistu]]
: * D13D14 [[Ülem-Lausitzi tasandikLausitz]]
: * D14D21 [[ÜlemSchleswig-LausitzHolsteini soostik]]
: * D21D22 [[Schleswig-Holsteini soostikgeest]] (vanemad moreenid üle sootasandi)
: * D22D23 [[Schleswig-Holsteini geestmoreenkõrgustik]] (vanemad moreenid üle sootasandihilismoreenid)
: * D25D24 [[Emsi ja WeseriAlam-Elbe soostik]]
: * D23 [[Schleswig-Holsteini moreenkõrgustik]] (hilismoreenid)
: * D24D25 [[Alam-ElbeEmsi ja Weseri soostik]]
* D26 [[Ida-Friisi geest]]
: * D25 [[Emsi ja Weseri soostik]]
: * D26D27 [[Ida-FriisiStade geest]]
: * D27D28 [[StadeLüneburgi geestnõmm]]
: * D28D29 [[LüneburgiWendland ja nõmmAltmark]]
: * D29D30 [[WendlandDümmeri ja AltmarkEms-Hunte geest]]
* D31 [[Weser]]-[[Aller]]i tasandik
: * D30 [[Dümmeri ja Ems-Hunte geest]]
* D34 [[Vestfaali madalik]]
: * D31 [[Weser]]-[[Aller]]i tasandik
: * D34D35 [[Alam-Reini tasandik]] ja [[VestfaaliKölni madalik]]
: * D35 [[Alam-Reini tasandik]] ja [[Kölni madalik]]
 
== Sõjaline tähtsus ==
 
[[Pilt:Probable Axes of Attack.jpg|thumb|200px|Võimalikud [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i rünnakusuunad läbi [[Fulda koridor]]i ja Põhja-Saksa tasandiku Ameerika Ühendriikide armee arvates.]]
 
[[NATO]] sõjalised strateegid tuvastasid Põhja-Saksa tasandiku piirkonnana, mida võidakse kasutada ühena kahest peamisest sissetungisuunast [[Lääne-Euroopa]]sse [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i jõudude poolt [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] [[3. löögiarmee (Nõukogude Liit)|3. löögiarmee]] juhtimisel, kui peaks puhkema sõda [[NATO]] ja [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i vahel. Tasandiku geograafia, mis tegi selle sobivaks [[Soomuk|soomustatud]] ja [[Soomusjalavägi|mehhaniseeritud]] [[Manöövrisõda|manööverdamiseks]], oli peamine põhjus, miks seda peeti oluliseks riskiks, mis sarnaneb alternatiivse suuna, [[Fulda koridor]]iga. Tasandiku kaitse oli NATO ''[[Northern Army Group]]'' ja ''[[Second Allied Tactical Air Force]]'' vastutusala, mis koosnes Saksa, Hollandi, Belgia, Briti ja Ameerika vägedest, sealhulgas [[I korpus (Ühendkuningriik)|1. Briti korpus]].
 
== Vaata ka ==
 
== Välislingid ==
 
* [http://www.germany.co.za/germany_lowlands.html Põhja-Saksa madalik]
* [http://www.britannica.com/eb/topic-419243/North-German-Plain "Põhja-Saksa madalik"], Encyclopædia Britannica Online Encyclopedia
* [http://www.destatis.de/jetspeed/portal/cms/Sites/destatis/Internet/EN/Content/Statistics/Geography/Aktuell,templateId=renderPrint.psml Saksamaa föderaalne statistikaamet - geograafia ja kliima]
* [http://library.thinkquest.org/J0112187/germany_geography.htm Saksamaa geograafia]
119 249

muudatust