Erinevus lehekülje "Narva lahing (1944)" redaktsioonide vahel

{{Vaata|Narva pealetungioperatsioon}} ''(24.07.1944–10.08.1944)''
[[Fail:Narva July 44.gif|pisi|]]
25. juulil 1944 kell 5 hommikul alustasid marssal [[Leonid Govorov]]i juhitavad [[Leningradi rinne|Leningradi rin]]de väed – [[2. löögiarmee]] ja [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] [[Auvere platsdarm]]ilt ja positsioonidelt Narva jõest lõunapoolt pärast tunniajast turmtuld [[Auvere]] – [[Sirgala]] ruumis [[Narva pealetungioperatsioon|pealetungi väegrupile Narva]] Eesti ja 44. jalaväerügementide positsioonidele. [[2.Kell löögiarmee]]10 asusmurdsid rünnakulevastase [[Narva-Jõesuu]]-[[Narva]]üksused jooneltEesti javäeosade 8. armeepositsioonidesse [[Auvere platsdarm|Auveres]]iltt ja positsioonidelt Narva jõest lõunapooltlõunas. NõukogudeSaavutamata pooleleedu olid Eesti diviisi positsioonid peensusteniAuvere teadajuures, neidasus võisPunaarmee selles abistada mõni päev varem üleründama Narva jõe ujunudääres 46.[[Vaasa rügemendis teeninud venelane.<ref name="laar" /><ref>{{Raamatuviideküla|autor=PaulmanVaasa]]s, F. I|pealkiri=Tuli[[Riigiküla]]s ja manööver|aasta=1974|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Kell 10 murdsid vastase üksused Eesti väeosade positsioonidesse [[Auvere|AuveresNarva-Jõesuu]]t lõunass. {{Vaata|Auvere lahingud}}
{{Vaata|Auvere lahingud}}
Saavutamata[[2. edulöögiarmee]] Auvereasus juuresrünnakule [[Narva-Jõesuu]]-[[Narva]] joonelt Narvast põhjas ja Nõukogude poolele olid Eesti diviisi positsioonid peensusteni teada, asusneid Punaarmeevõis ründamaselles abistada mõni päev varem üle Narva jõe ääresujunud [[Vaasa46. külaRelva-SS Grenaderirügement|Vaasa]]s,46. [[Riigikülarügemendis]]s jateeninud [[Narva-Jõesuu]]svenelane.<ref name="laar" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Paulman F. I|pealkiri=Tuli ja manööver|aasta=1974|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> 2. löögiarmee 131. LD ja 191. LD väeosad ületasid [[Kudruküla]] juures Narva jõest põhja pool Narva linna. 20. SS-relvagrenaderidiviisi staap teatas, et vastane tungis kokku kolme pataljoniga Vaasa all ja mõlemal pool [[Riigiküla]] üle Narva jõe. Rünnaku käigus murti läbi [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi ]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement#III pataljon|III pataljoni]] lõigust (pärast suurtükitule ettevalmistust oli III pataljonis rivis umbes 100 meest). Punaarmee asus kohe Vaasas[[Vaasa küla|Vaasa]]s silda ehitama. Nõukogude väe poolt kestis jõe ületamine kümme minutit. Esimese kahe tunni jooksul toodi üle jõe ka väikesekaliibrilised suurtükid. Nelja tunni pärast suudeti valmis saada esimene [[pontoonsild]], mis võimaldas üle tuua keskmise kaliibriga ja tankitõrjesuurtükke.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Ilmasõjas.|aasta=1977|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Õhtuks suudeti alustada raskemate suurtükkide ja tankide üle Narva jõe toomist.<ref name="paulman" /> Lõunaks jõuti Tallinna–Narva maanteeni [[Peeterristi]] ja [[Puhkova]] juures kus Saksa väed nad peatuma sundisid.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hanno Ojalo|pealkiri=Sinimägede legend. Kuidas võitles Eesti diviis.|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Ammukaar|lehekülg=}}</ref> Sissemurre riivistati [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad Nederland]]i abiga [[Auga]]-[[Puhkova]] joonel (Soome lahe rannalt Narva–Tallinna maanteeni). Punaarmee kandis raskeid kaotusi ning oleks piisanud ühest [[pataljon]]ist, et see veel 25. juulil üle Narva jõe tagasi tõrjuda kuid diviisi staap oli juba otsustanud eemalduda uuele joonele.<ref name="laar" /> [[Riigiküla]] piirkonnas jõe ületanud 191. LD väeosad jõudsid 25. juunil 24:00 [[Tallinna-Narva maantee]] äärde ja vallutasid [[Olgina]] ning [[Pähklimäe]] külad ning jõudsid 26. juulil Saksa vägede poolt mahajäetud Narva lääneservale. III SS-soomuskorpuse üksused alustasid taganemist Sinimägedesse. Läbimurre peatati 46. rügemendi II pataljoni poolt major [[Friedrich Kurg|Friedrich Kure]] juhtimisel.
 
25. juulil 1944 võttis [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. eriotstarbeline diviis]]i staap üle rindelõigu Narva jõeljõe ülemjooksul [[Peipsi järvestjärv]]est kuni Auvereni[[Auvere]]ni, ta vahetas välja varem seal kaitsel olnud [[XXXXIII armeekorpus]]e (mis oli kevadel omakorda välja vahetanud rindelõigu eest vastutanud XXVI armeekorpuse). 300. eriotstarbelisele diviisi staabile allutati peale 2., 3., 4. ja 6. piirikaitserügemendi ka kolm eesti politseipataljoni, mõned väiksemad Saksa üksused ja suurtükiüksused, sealhulgas mõned [[20. Eesti SS-diviis]]i patareid. [[Puhatu soo]]s [[Krivasoo]] ja [[Uusna|Uusna küla]] vahel ja [[Permisküla]] all asus kaitsel [[4. Eesti Piirikaitserügement]], [[6. Eesti Piirikaitserügement|6. Eesti Piirikaitserügemendi]] 2. pataljon asus kaitsel [[Narva jõgi|Narva jões]] asunud [[Permisküla saar]]el.
Saavutamata edu Auvere juures, asus Punaarmee ründama Narva jõe ääres [[Vaasa küla|Vaasa]]s, [[Riigiküla]]s ja [[Narva-Jõesuu]]s. 2. löögiarmee 131. LD ja 191. LD väeosad ületasid [[Kudruküla]] juures Narva jõest põhja pool Narva linna. 20. SS-relvagrenaderidiviisi staap teatas, et vastane tungis kokku kolme pataljoniga Vaasa all ja mõlemal pool Riigiküla üle Narva jõe. Rünnaku käigus murti läbi [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi ]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement#III pataljon|III pataljoni]] lõigust (pärast suurtükitule ettevalmistust oli III pataljonis rivis umbes 100 meest). Punaarmee asus kohe Vaasas silda ehitama. Nõukogude väe poolt kestis jõe ületamine kümme minutit. Esimese kahe tunni jooksul toodi üle jõe ka väikesekaliibrilised suurtükid. Nelja tunni pärast suudeti valmis saada esimene [[pontoonsild]], mis võimaldas üle tuua keskmise kaliibriga ja tankitõrjesuurtükke.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Ilmasõjas.|aasta=1977|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Õhtuks suudeti alustada raskemate suurtükkide ja tankide üle Narva jõe toomist.<ref name="paulman" /> Lõunaks jõuti Tallinna–Narva maanteeni [[Peeterristi]] ja [[Puhkova]] juures kus Saksa väed nad peatuma sundisid.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hanno Ojalo|pealkiri=Sinimägede legend. Kuidas võitles Eesti diviis.|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Ammukaar|lehekülg=}}</ref> Sissemurre riivistati [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad Nederland]]i abiga [[Auga]]-[[Puhkova]] joonel (Soome lahe rannalt Narva–Tallinna maanteeni). Punaarmee kandis raskeid kaotusi ning oleks piisanud ühest [[pataljon]]ist, et see veel 25. juulil üle Narva jõe tagasi tõrjuda kuid diviisi staap oli juba otsustanud eemalduda uuele joonele.<ref name="laar" /> [[Riigiküla]] piirkonnas jõe ületanud 191. LD väeosad jõudsid 25. juunil 24:00 [[Tallinna-Narva maantee]] äärde ja vallutasid [[Olgina]] ning [[Pähklimäe]] külad ning jõudsid 26. juulil Saksa vägede poolt mahajäetud Narva lääneservale. Läbimurre peatati 46. rügemendi II pataljoni poolt major [[Friedrich Kurg|Friedrich Kure]] juhtimisel.
 
25. juulil 1944 võttis [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. eriotstarbeline diviis]]i staap üle rindelõigu Narva jõel Peipsi järvest kuni Auvereni, ta vahetas välja varem seal kaitsel olnud [[XXXXIII armeekorpus]]e (mis oli kevadel omakorda välja vahetanud rindelõigu eest vastutanud XXVI armeekorpuse). 300. eriotstarbelisele diviisi staabile allutati peale 2., 3., 4. ja 6. piirikaitserügemendi ka kolm eesti politseipataljoni, mõned väiksemad Saksa üksused ja suurtükiüksused, sealhulgas mõned [[20. Eesti SS-diviis]]i patareid. [[Puhatu soo]]s [[Krivasoo]] ja [[Uusna|Uusna küla]] vahel ja [[Permisküla]] all asus kaitsel [[4. Eesti Piirikaitserügement]], [[6. Eesti Piirikaitserügement|6. Eesti Piirikaitserügemendi]] 2. pataljon asus kaitsel [[Narva jõgi|Narva jões]] asunud [[Permisküla saar]]el.
 
[[3. Eesti Piirikaitserügement]], mis seni kaitses laia rinnet [[Vasknarva]] rajoonis, sai kitsama kaitselõigu Peipsi järve kirdekaldal [[Smolnitsa]] külast kuni Narva jõe läänekaldal oleva [[Eesti-Perevoloka]] (Djuk-Perevoloka) külani. Eesti-Perevoloka külast kuni [[Karjati]] külani, [[Permisküla]] ja [[Permisküla saar]] Narva jões kaasa arvatud, oli kaitsel [[6. Eesti Piirikaitserügement]], [[286. Eesti Politseipataljon|288. eesti politseipataljon]] Karjatist kuni [[Kuningaküla]]ni. Kuningakülast kuni [[Poruni jõgi|Poruni jõeni]] (Poruni jõgi suubub Narva jõkke u. 4 km [[Gorodenko]]st põhja pool) oli kaitsele paigutatud [[4. Eesti Piirikaitserügement]]. Poruni jõge mööda pöördus rinne Narva jõelt [[Puhatu soo]]sse. Poruni jõe suudmest algas [[2. Eesti Piirikaitserügement|2. Eesti Piirikaitserügemendi]] kaitselõik ja kulges kaares põhja poole [[Putki]] küla suunas ning lõppes umbes Putki ja Poruni jõe vahemaa keskel. Sealt edasi olid rindel Saksa üksused<ref>H. Mengel. Suurim armastus II, lk. 62; A. Purre. Võitlused Eestis 1944. lk. 44.</ref>.
 
25. juuli õhtu eel alustatigi «Nederlandi» SS-tankibrigaadi üksuste väljaviimist Narvast. 26. juuli hommikuks taandus III SS-soomuskorpus: 20. Eesti SS-diviis, [[11. SS-soomusgrenaderide diviis “Nordland”|„Nordlandi“ diviis]] ja [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad “Nederland”|„Nederlandi“]] [[49. SS-rügement "De Ruyter"]] [[Tannenbergi liin]]ile [[Vaivara]] [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Ööl vastu 26. juulit ületas Punaarmee [[16. kindlustatud rajoon]]i võitlejate esimene rühm Narva jõe [[Hermanni kindlusekindlus]]e juures. Umbes samal ajal alustati Punaarmee dessandiga [[Kreenholmi saar]]elt, mis oli hõivatud juba 25. juuli päeval. 26. ja 27. juulil jätkasid Punaarmee üksused pealetungi kuni jõudsid [[Mummassaare]]-[[Tambi]]-[[Kirikuküla]] joonele, kus kohtasid Saksa vägede organiseeritud vastupanu. 27. juulil olid 2. löögiarmee üksused sunnitud peatuma Mummassaare — [[Lastekodumägi|Lastekoloonia]] joonel, ka 8. armee ründetegevus rauges.
 
=== 48. rügemendi General Seyffardt purustamine ===
67 056

muudatust