Klassikaline liberalism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lingid |
Pilt |
||
1. rida:
'''Klassikaline liberalism''' on vabaturumajanduse ideoloogia, mis lähtub vabaturumajanduse mudelist ja negatiivse vabaduse kontseptsioonist.
[[Fail:Klassikaline liberalism.jpg|pisi|Klassikalise liberalismi kui individualistliku ideoloogia positsioon sotsiaalse korra mudelis]]
[[Fail:Friedrich Hayek portrait.jpg|pisi|Friedrich August von Hayek]]▼
Vabaturumajanduse mudeli tunnuseks on suur konkurents, läbipaistev turg ja õiglased hinnad. Õiglased hinnad tulenevad valikuvabadusest, s.t igaühel on vabadus otsustada kus, kellega, millises keskkonnas ja millistel tingimustel ta tehingu sooritab. Turu läbipaistvuse kindlustab info saadavus, mis suunab nõudluse-pakkumise vahekorda ning tagab hinnamehhanismi toimivuse ja majanduse ratsionaalse arengu. See omakorda paneb aluse kiirele tehnoloogilisele ja ühiskondlikule arengule, mis ilmneb üleüldises rikkuse kasvus.
Negatiivse vabaduse kontseptsioon eitab riigi sunnivõimu esindavate ametnike õigust sekkuda eraettevõtjate tegevusse. Samas nõustuvad selle ideoloogia teoreetikud, et on vaja valitsusvõimu, mis kehtestaks ühtse õiguskorra, kaitseks inimesi üksteise eest ning lahendaks konflikte, mis nende vahel tekivad. Majandust ja ühiskondlikku arengut liikumapanevaks jõuks peavad selle ideoloogia esindajad rahalist tulu, mida isik saab turul oma töö vilju müües. Sellest mõttest lähtudes vastustavad klassikalised liberaalid tulude ja/või rikkuse ümberjagamist ning sotsiaalabi laiaulatuslikku rakendamist.<ref>''Dickerson, M. O.; Flanagan, Thomas; O'Neill, Brenda (2009). An Introduction to Government and Politics: A Conceptual Approach. Cengage Learning. <nowiki>ISBN 9780176500429</nowiki>. p 49-51.''</ref>
25. rida:
== Teoreetilised käsitlus ==
[[Fail:John Locke.jpg|pisi|John Locke]]
'''[[John Locke]]''' (1632-1704), inglise mõtleja sõnastas oma teostes põhimõtted, mis panid aluse nii loomuõiguse teooriale kui ka klassikalise liberalismi ideoloogiale. Raamatutes:
* ''„Epistola de tolerantia“ (Kiri sallivusest, 1689) astus ta välja usuvabaduse eest (kuni see ei ohusta teiste inimeste vabadusi);''
39. rida ⟶ 40. rida:
'''[[Adam Smith]]''' (1723-1790), inglise majandusmõtleja ja moraalifilosoof rõhutas inimese vaba tahte olulisust. Raamatus „The Theory of Moral Sentiments“ (Moraalitunnetuse teooria, 1759) väitis ta, et vaba inimene tegutseb turumajanduslikus keskkonnas ratsionaalselt, sest omakasust lähtuv inimene ei tee midagi, mis talle endale kahju tekitaks. Inimene käitub ratsionaalselt vaid siis, kui ta peab oma töö vilju turul ausalt vahetama, seega on välise sunni puudumine siin määrava tähtsusega.
[[Fail:Immanuel Kant (painted portrait).jpg|pisi|Immanuel Kant]]
'''[[Voltaire]]''' ehk '''François-Marie Arouet''' (1694-1778), prantsuse filosoof ja kirjanik rõhutas oma töödes vabakaubanduse, inimõiguste, mõtte- ja usuvabaduse ning õiglase kohtumõistmise olulisust ja mõju majanduse arengule.
'''[[Immanuel Kant]]''' (1724-1804), preisi moraalifilosoof sõnastas universaalse seaduse kontseptsiooni, mille järgi inimesi ei saa eristada sünnipära, rikkuse või sooliste tunnuste järgi. Ta leidis, et ühiskondlik kokkulepega loodud riigil on olemasolu õigus vaid niikaua, kuni see suudab hoida avalikus ruumis õiguskorda ja võrdset kohtlemist. Riigikorrana pooldas Kant põhiseaduslikku vabariiki ning vastustas demokraatlikku riigikorda, milles enamus piirab vähemuse vabadusi. Ta leidis samuti, et kodanikel on vabadus väljendada oma arvamust riigijuhtimisest ja osaleda selle probleemide lahendamises, kuid neil ei ole õigust hakata vastu võimukandjatele, kuna see ohustaks kogu ühiskondliku korra püsimist.<ref>''Kant's Social and Political Philosophy, Stanford Encyclopedia of Philosophy.''</ref>
'''[[Anders Chydenius]]''' (1729-1803), soome mõtleja, vaimulik ja poliitik pooldas ja kaitses avalikult ettevõtlus-, sõna- ja usuvabadust ning tööliste õigusi. Tema poliitiliseks saavutuseks loetakse ajakirjandusvabadust lubava seaduse kehtestamist ja vaba purjetamisõiguse kehtestamist Põhjamaa (osa Soome territooriumist) linnadele.<ref>''"The World's First Freedom of Information Act (Sweden/Finland 1766)", Anders Chydenius -säätiö, Publications 2, Kokkola 2006''</ref>
'''[[Jeremy Bentham]]''' (1748-1832), inglise valgustaja, jurist ja utilitarismi propageerija. Ta propageeris sõnavabadust, nõudis kiriku ja riigi eraldamist, naistele võrdseid õigusi, abielulahutuse vabadust, orjuse lõpetamist, füüsilise (s.h ka laste) karistamise keelamist, rahvusvahelise kohtu asutamist, laiaulatuslikku maharelvastumist, homoseksuaalsuse lubamist, asumaade vabastamistvabakaubanduse kehtestamist ja hindade reguleerimise lõpetamist jms. Kuid ta pooldas ka pärandimaksu kehtestamist, monopolide keelamist ja sotsiaalkindlustuse loomist tingimusel, et see ei kahjusta oluliselt kodanikuvabadusi.<ref>''Kelly, P. J.: Utilitarianism and Distributive Justice: Jeremy Bentham and the Civil Law. ISBN 0-19-825418-0''</ref>
'''[[John Stuart Mill]]''' (1806-1873), inglise majandusteadlane ja filosoof nõudis valitsejatelt isikuvabaduste tunnustamist ning inimeste hindamist nende saavutuste, mitte sünnipära järgi. Ta sai tuntuks utilitaarse moraaliteooria loojana ja loogikasüsteemi arendajana. Teoses „Poliitökonoomia printsiibid“ (''Principles of Political Economy, 1848'') pooldas ta algselt laissez-faire ideoloogiat, kuid analüüsides sagedasti korduvaid olukordi, milles turud ebaõnnestuvad, jõudis ta järeldusele, et riigivõimu sekkumine turumajanduslikesse protsessidesse on vajalik. Raamatus „Vabadusest“ (''On Liberty'', 1859) kaitses ta eneseteostuse vabadust mitte loomuõigusest, vaid kasulikkusest lähtudes. Selle kandvaks ideeks oli siiski eeltsensuuri vastustamine ja tõe tuvastamise protsessi kirjeldamine. Raamatus „Utilitarism“ (1861) eristas ta kõrgamaid ja madalamaid vajadusi ja sai tuntuks lausega „Parem olla rahulolematu inimene kui rahulolev siga“. Vt veel inglise keelset.<ref>''Principles of Political Economy and On Liberty, Chapter IV, Of the Limits to the Authority of Society Over the Individual''</ref>
[[Ludwig von Mises|'''Ludwig von Mises''']] (1881-1973), austria'''-'''ameerika majandusteadlane, kes kirjutas ja pidas palju loenguid klassikalise liberalismi teemal. Ta vastustas nii riigi sekkumist turumajanduslikesse protsessidesse kui ka imperialistlikku vallutuspoliitikat. Oma 1920. aastal avaldatud artiklis „Majandusarvestuse sotsiaalriigis“ (''Economic Calculation in the Socialist Commonwealth'') leidis ta, et turumajanduse hinnad juhivad majandust oluliselt paremini kui plaanimajandus sotsialistlikus riigis.<ref>''Von Mises, Ludwig (1990). Economic calculation in the Socialist Commonwealth (PDF). Ludwig von Mises Institute.[https://web.archive.org/web/20141216200523/http://library.freecapitalists.org/books/Ludwig%20von%20Mises/Economic%20Calculation%20in%20the%20Socialist%20Commonwealth.pdf]''</ref>
'''[[Friedrich August von Hayek]]''' (1899-1992), austria-briti majandusteadlane, Nobeli preemia laureaat. Essees „Cosmos ja Taxis“ kirjeldas ta iseorganiseeruvat turumajanduslikku kaost ning inimese poolt loodud ja hierarhiliselt alistatud ühiskonda. Kaos organiseerub, kuna nõudluse-pakkumise suhe määrab hinna ja iga turutehingutes osalev subjekt tahab katta kulud ja saada kasu. Kuna lühiajaline kasu võib pikas plaanis osutuda kahjumiks, siis lõppkokkuvõttes saavutavad parima positsiooni ettenägelikumad isikud. Taxis ei ole konkurentsivõimeline, kuna ükski juht ei suuda hankida, läbi töötada ja mõtestada ning väljastada juhtimisotsuseid kõikidele oma alluvatele, mistõttu nende potentsiaal jääb kasutamata ja olemasolev ressurss raisatakse ära.<ref>''Hechter, Michael; Horne, Christine. Theories of Social order. Cosmos and Taxis. Stanford University, 2009''</ref>
| |||