Sool (anatoomia): erinevus redaktsioonide vahel

'''Peensoole tähtsamad funktsioonid:'''

'''Peensoole vähem tähtsad funktsioonid:'''

'''Jämesoole tähtsamad funktsioonid:'''

'''Vähem tähtsad funktsioonid:'''

Soolestiku tervise ja mõningate neuroloogiliste häirete vahel esineb seoseid. Seoste esinemist on leitud [[Autism|autismispektri häirete]] ja [[tähelepanupuudulikkuse häire]]te puhulkorral. Neid häireid põdevatel inimestel esineb suurenenud tõenäosus sooleliste tüsistuste esinemiseks.<ref name="ref7" /> Samuti esineb autismispektri häiretega lastel sageli muutunud soole mikrobioomiline kooslus, mis on vähem mitmekülgne võrreldes selliseid haigusi mitte põdevate lastega ning kus esineb vähem kääritajabakterid<ref name="ref8" />. Sarnaseid tulemusi on saadud ka katsetes hiirtega, kus autismispektri häiretega käisid sageli koos suuresti muutunud mikrobioom ja sagedasem soolestiku põletikulisus<ref name="ref3" />.

Soolestiku tervislikku seisundit on seostatud ka paljude [[autoimmuunhaigus]]tega. Suurenenud autoimmuune aktiivsus on samuti üheks võimalikuks kaasnevaks teguriks paljude neuroloogiliste haiguste ja häirete puhulkorral. Soolestiku suurenenud autoimmuunset aktiivsust on täheldatud [[autism]]i, [[depressioon]]i, [[skisofreenia]], [[parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] ja [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] puhulkorral.<ref name="ref5" />

Autismispektri häiretega inimesed on üldiselt keskmisest kehvema tervisega. Lisaks soole tervise ja mikrobioomi muutustele onesineb sagedasemadsageli ka hulk teisimuid haiguslikke seisundeid, nagu näiteks [[astma]], [[kõrvapõletik]], allergiad ning sagedased migreenid ja peavalud.<ref name="ref7" />

Kuigi soolestiku muutustel on arvatav roll autismispektri häirete ja tähelepanupuudulikkuse häire puhulkorral, leidub ka teisimuid määravaid tegureid, mis mõjutavad haiguste tõsidustraskust. Autismispektri häirete sümptomite leevenemist on märgatud haigust põdeva inimese suurenenud füüsilise aktiivsuse korral.<ref name="ref9" />