Tarandkalme: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
18. rida:
Kuna kusagilt pole avastatud täpseid ja samaaegseid vasteid kõige vanematele tarandkalmetele, siis võib varast tarandkalmet vaadelda kohapeal tekkinud kalmevormina.<ref>Lang 2018, lk 171</ref> Varased uurijad arvasid, et tarandid kujunesid kivikirstkalme nelinurksete kirstude suurenemise teel. [[Artur Vassar]]i hinnangul arenes tarand välja kivikirstkalme ringmüürist, sümboliseerides nii muutust elamuarhitektuuris – ümarapõhjaliste [[koda]]de asemel [[ristpalkhoone]]te kasutuselevõttu.<ref name=Lang2006>Valter Lang (2006). [http://www.arheo.ut.ee/04EA1Lang.pdf Pronksi- ja vanema rauaaja uurimine]. ''Arheoloogiline uurimistöö Eestis 1865–2005''.</ref>
Valter Lang juhib tähelepanu asjaolule, et 1. aastatuhande algusest eKr pärinevad [[Volga]]-äärse [[Ahmõlovo kalmistu]] [[surnumaja]]d paistavad varastest tarandkalmetest erinevat vaid selle poolest, et ehituseks kasutati puitu ja nende põhi oli süvendatud maapinda.<ref>Lang 2018, lk 172–174</ref> Lang pakub välja, et varased tarandkalmed tekkisidki siis, kui Ahmõlovo piirkonnast Põhja-Eestisse rännanud rahvastik ehitas kalmeid, mis ühelt poolt meenutasid esivanemate traditsioone, teisalt sobitusid aga ümbruskonna kividest maapealsete kalmete kultuurikonteksti.<ref>Lang 2018, lk 211</ref> Tarandkalmete idee idapoolse päritolu kasuks räägib tema arvates neis leiduv ''Ilmandu tüüpi keraamika'' koos paljude sealtpoolt pärit
Kahe [[Ilmandu tarandkalme|Ilmandu]] ja kahe [[Kunda tarandkalme|Kunda]] varasesse tarandkalmesse maetu [[isotoop]]uuringud näitasid, et Ilmandu indiviidid olid sündinud kohapeal, kuid Kunda omad olid immigrandid, kes pärinesid arvatavalt ida või kirde poolt.<ref>Lang 2018, lk 174</ref>
| |||