Vikipeedia

Scoutspataljon: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Suwa (arutelu | kaastöö)
40 356 muudatust
PResümee puudub
1. rida:
{{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}}
{{Väeüksus
|nimi= Scoutspataljon
128. rida:
| transportlennuk =
}}
Scoutspataljoni eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud Scouts -väeosa<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]]. Pinka määrati 30. jaanuaril 1919 Scouts -väeosa I pataljoni ülemaks, 25. märtsil 1919 Scouts -väeosa lahingutegevuse juhiks kuni haavatasaamiseni 23. juulil 1919 [[Ostrov]]i lähedal (paranemise ajal asendas teda Pinka parem käsi leitnant Freiberg), ning rügemendi ülem sai Pinkast 9. detsembril 1919.<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref>
 
Scoutspolgu moodustamise algatas tegelikult Ameerikast naasnud mereväe kaugsõidukapten [[Henry C. Reissar]] (sündinud 1870 Viljandis), kes lubas ise rahastada "ühe [[rood]]u sõjaväge, kes Eesti sõjaväe ülema komando alla seisab", sõlmides 17. detsembril 1918 [[Sõjaministeerium]]iga vastava kirjaliku lepingu, kuhu sõjaministri eest kirjutas alla hr Jürine; ministeeriumi loal koguneski 18. detsembril 1918 Viljandisse grupp ohvitsere: staabikapten [[Friedrich-Karl Pinka]], tolle vend leitnant [[Herbert Pinka]], kes hiljem suri lahingus saadud haavadesse, Reissari usaldusalune leitnant [[Elmar Urm]] ja lipnik [[Anton Allik]], koos esialgse relvastusega. Lepingus seisis, et roodus teenivad isikud on sund[[mobilisatsioon]]ist vabastatud ja et "roodu "Eesti Scout" liikmed võivad igal ajal sõjariistu kanda".<ref name="digar.ee"/> Järgnenud päevadel võis Viljandi kuulutustulpadelt lugeda üleskutset astuda Scouts-väeossa. Esimesel [[jõulupüha]]l sai skautide koduks [[Viljandi loss]], kus Scouts-väeossa astunud vabatahtlikud andsid esimeste seas truudusevande Eesti riigile.<ref>[http://www.mil.ee/et/arhiiv/6563/scoutspataljon-s%C3%B5itis-kevadtormile-s%C3%BCnnilinna-viljandi-kaudu Scoutspataljon sõitis Kevadtormile sünnilinna Viljandi kaudu]. [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi]] pressiteade. 11. mai 2010.</ref>
 
Algselt moodustati Scouts -väeosa A -kompanii, mille 48 meest<ref>[https://dea.digar.ee/page/laaneeluew/1932/12/24/3 Scoutspataljon 14-aastane. 21. detsembril s. a. möödus 14 aastat sellest päevast, mil alus pandi „Eesti Scout“ kompaniile.], Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 24 detsember 1932</ref> väljusid lahingutegevusse Viljandist 3. jaanuaril 1919 pealetungivate Punaarmee vägede vastu. A kompanii III rühma ülemaks sai 4. jaanuaril 1919 omal soovil Scouts-väeossa ilmunud seni Sõjaministeeriumis sideohvitseriks olnud leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]] (alates 1936 Raidna), kellest 25. veebruaril 1919 sai Scouts -väeosa operatiivadjutant, 25. märtsil 1919 Scouts -väeosa lahingutegevuse juhi Friedrich-Karl Pinka abi, 15. augustil 1919 Scouts -väeosa jalamaakuulajate komando ülem, 8. septembril 1919 pataljoni ülema abi ja 9. detsembril 1919 Scouts -väeosa ülema Friedrich-Karl Pinka abi.<ref name="digar.ee"/> Pinka, Freiberg/Raidna ja Ingermann/Hirvelaan jäid headeks perekonnatuttavateks ka hiljem rahuajal.<ref>{{Raamatuviide|autor=Erik-Herbert Pinka|pealkiri=Isa mälestades. Kolonel Friedrich-Karl Pinka.|aasta=1997|koht=Saku|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] osales scoutide salk kapten Pinka juhatusel. 4. jaanuaril alanud pealetungil, 5. jaanuari hommikul vallutati [[Karksi]] ja 6. jaanuari õhtul hoogsa käsigranaatide rünnakuga [[Taagepera mõis]]. 10. jaanuaril tungiti edasi [[Helme]] suunas, et ära lõigata [[Kärstna mõis]]a alt taganeva vaenlase taandumistee Helme ja [[Tõrva]] juures. Helme vallutati, Tõrva vallutamine ei õnnestunud. Pärast esmaseid kaitselahinguid liideti 17. jaanuaril A kompanii [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 2|KRSR nr 2]] dessantmeeskonnaks ning osales kuni 20. märtsini pealetungilahingutes [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Põhja-Läti]] suunal.
 
17. jaanuari õhtul asuti, teele [[Mõisaküla|Mõisakül]]la, algas Valga vallutamise operatsioon, milles Kitsarööpmelisek soomusrongil nr 2 oli täita raske ülesanne. Vallutati jaam jaama järele, kus scoutidel tuli lüüa ägedaid lahinguid. Eriti nimetamisväärne oli [[Pikksaare raudteejaam]]a vallutamine 21. jaanuaril, kus 47 scouti kapten ja leitnant Pinkade juhatusel hävitas vaenlase väegrupi peaaegu täielikult. [[Härgmäe]]lt kihutasid 1. veebruari hommikul 14 scouti I leitnant Freibergi ja II leitnant [[Hans Hirvelaan|Hans Ingermanni]] juhatusel [[dresiin]]adel Valka, kuhu jõudsid samal ajal, mil põhjast tungisid Valka soomlased ja kuperjanovlased.
 
19. jaanuariks 1919 aastal oli Scouts -väeosa nimekirjas juba 6 ohvitseri ja 162 sõdurit. See arv ületas ettenähtud kompanii organisatsiooni —– 144 meest ning tekkis vajadus väeosa suurendamiseks. Kapten Reissar sai ka Sõjaministeeriumilt loa suurenda kompanii "Eesti Scout" rügemendiks, kus kompaniid kandsid tähelist nimetust, nagu A-, B-, C-, D-, E- jne. kompaniid. Üldse oli rügemendis maksev Ameerika sõjaväe organisatsioon ja auastmete nimetused, nagu ''[[lance-corporal]]'', ''[[corporal]]'', ''[[sergeant]]'', II leitnant jne. 29. jaanuaril ilmunud väeosa päevakäsuga pandi alus rügemendile. Lisaks lahingukompaniide formeerimisele koostati ka staabi, töökompanii, ratsamaakuulajate komando, sidekomando, sidumispunkti ja jalamaakuulajate komandode koosseisud. Tallinnas asus ka tagavara kompanii.
 
A -kompanii formeerimine lõpetati 22. jaanuaril ja kompanii saadeti tervena [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 2|KRSR nr 2]] ja [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 3|KRSR nr 3]]. peale 30. jaanuaril.
 
Formeeritud B -kompanii saadeti 1. veebruaril Viljandi õppusele, kust ta saadeti väeliinile 17. veebruaril Ruhja alla 6. polgu operatiiv alluvusseoperatiivalluvusse.
 
23. märtsil viidi Scoutsrügement Valka, kust 27. märtsil saadeti väeliinile iseseisvana [[Orava mõis]]a alla.
 
19. juulil lõpetas [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[Johan Laidoner]] kapten Reissari ja Sõjaministeeriumi vahel sõlmitud lepingu, Ülemjuhataja käsul formeeriti rügement ümber üksiku jalaväe pataljoni koosseisu järele ja pandi maksma [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] auastmed ja organisatsiooninimetused. Sõjavägede Ülemjuhataja käsul 9. detsembristdetsembril 1919. aastal formeeriti Scoutspataljon, Scoutspolguks.
;Scouts -väeosa ülemad
*Scoutsrügemendi I [[Pataljon]], [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]], ;
**A -[[kompanii]], leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]], ülema kt. [[Paul Arras]]<ref>[https://www.kalmistud.ee/g338/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=26&filter_hauaplats_hauaplats=23LgWblPkay1 Paul Arras (1892 – 1980) farmatseut, VR II/3
Kultuurilooline haud, Tallinna Pärnamäe kalmistu]</ref> ;
***I [[Rühm (sõjandus)|rühm]]/[[rood]], leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]], ;
***II rühm,
***III rühm
**B -kompanii,
***IV rühm, ülem [[Jaan Tõllasson]]
***V rühm, ülem [[Paul Arras]]
***VI rühm,
**C -kompanii,
***VII rühm, ülem leitnant [[Hans Hirvelaan|Hans Ingermann]]
***VII rühm,
***IX rühm,
**D -kompanii,
**E -kompanii, ülema kt. [[Jaan Tõllasson]]<ref>[http://www.rattaklubi.ee/est/jaan-tollassaare-synnikoht-2017 „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“, Viljandi 2016.]</ref>
***kuulipildujate rood, [[Kaarel Kasemaa|Karl Krudenbrunn]]
***ratsamaakuulajate komando,
170. rida:
**töökompanii.
 
Hiljem formeeriti Scoutsrügementi veel mitu korda ümber. Pärast polgu likvideerimist, s. o. 16. jaan. 1921. a. olid scoudid [[6. Jalaväepolk|6.]], [[5. Jalaväepolk|5.]] ja [[10. jalaväepolk]]ude koosseisus Scouts roodu nime all. 1922. aasta suvel formeeriti [[Tallinna Vahipataljon]]ist, Scoutspataljonist ja [[Kalevi pataljon|Kalevi Pataljon]]ist alampolkovnik [[Jakob Vende]] juhtimisel, [[10. jalaväepolk]]. [[1922]]. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega ([[rood]]ud – [[kompanii]]deks ja [[polk|polgud]] [[rügement]]ideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel.
 
8. jaanuaril 1924. aastal nimetati 10. jalaväerügemendi II pataljon Vabadussõja Scouts-väeosa nime jäädvustamiseks Scoutspataljoniks, mille põhikompaniiks määrati 10. jalaväerügemendi Kalevi pataljoni Scouts -kompanii.
 
[[10. jalaväerügement|10. jalaväerügemendi]] likvideerimisel 1. oktoobril 1928. aastal formeeriti 10. jalaväe[[Rügement|rügemen]]di [[pataljon]]idest vormeeriti iseseisvalt kaadripataljonid järgmiselt:
*Kalevi pataljonist —– [[Kalevlaste Maleva|Kalevi üksik jalaväepataljon]],
*Scoutspataljonist —– ''Scouts üksik jalaväepataljon'',
*III pataljonist —– [[10. Üksik Jalaväepataljon|10. üksik jalaväepataljon]].
 
Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 a. antud [[Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus]]e § 31 kohaselt oli Igas [[Üksikud jalaväepataljonid|üksikus jalaväe pataljonis]]: staap, kolm [[kompanii]]d, side-rühm, pioneerrühm, suusk-jalgratturrühm ja töökomando. IgassseIgasse kompaniisssekompaniisse kuulus on kolm laskur- ja üks raske kuulipildurrühm.
 
1928. aasta sügisel, kui formeeriti Scouts üksik jalaväepataljon, mille ülema kohusetäitja kolonelleitnant E. Jürmann tõstatas Scouts-väeosa Vabadussõja ajaloo koostamise küsimuse. Selleks moodustati alles 1931. aasta sügisel Pataljoni Ajaloo Komisjon ja komisjoni liikmeina määrati ajalugu koostama leitnandid Võting ja Elken. Pärast eeltööde tegemist jäeti ajalugu koostama üksnes [[Aarne Võting]].<ref name="digar.ee"/>
186. rida:
 
Scoutspataljon taasloodi valitsuse otsusega [[29. märts]]il [[2001]].
 
 
==Viited==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Scoutspataljon"