Svante Arrhenius: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
PResümee puudub |
||
8. rida:
==== Riias ja reisil ====
Arrhenius saatis oma töö tutvumiseks nii mitmelegi teadlasele, näiteks [[Rudolf Clausius]]ele, [[Rothal Meyer]]ile ja [[Jacobus Henricus van't Hoff]]ile, kellest
==== Isiklikku ====
Svante August Arrhenius oli Svante Gustaf Arrheniuse ja Carolina Christina Thunbergi poeg. Ta esivanemad olid põllumehed ning ta isa oli katastrimõõdistaja, onu botaanik.<ref name=":5" />
Juba väiksest peale oli
Arhennius oli kahel korral abielus. 1894. aastal abiellus ta oma parima õpilase [[Sofia Rudbeck]]iga, kellega tal oli poeg Olof. Rudbeck oli ka üks esimesi naisi, kes sai Uppsala ülikoolist bakalaureusekraadi loodusteadustes. Abielu oli õnnetu ning lõppes 1896. aastal lahutusega. 1905. aastal abiellus ta Maria Johanssoniga, kellega tal oli poeg Sven ning tütred Ester ja Anna-Lisa.<ref name=":2" /><ref name=":3" />
22. rida:
== Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria ==
Arrheniuse teadustöö fookuses olid elektrolüüdid ja nende elektrijuhtivus. Tema algne eesmärk oli määrata lahustunud mittelenduvate ühendite molekulaarmassi elektrijuhtivuse mõõtmise teel. 1884. aastal kaitses ta oma 150-leheküljelise doktoriväitekirja elektrolüütide juhtivusest, mida aga hinnati madalalt, kuna sealsed ideed olid liiga uuenduslikud, tolle aja arusaamade kohaselt lausa uskumatud. Seetõttu ei saanud ta ka dotsendiks, mille üle Arrhenius oli väga pettunud ning tundis, et ta akadeemilisel karjääril pole tulevikku.<ref name=":4" /> Siiski oli aga seesama töö alguspunktiks tema hilisemale Nobeli auhinna võitmisele.<ref name=":4" /> Tolle teadustöö väide oli, et elektrolüüdid
Ta väitis, et
== Kasvuhooneefekt ==
|