|
==Elulugu==
KüüditatiJaak Põldmäe oli [[Rudolf Põldmäe]] ja [[Aino Põldmäe]]<ref name="ETBL" /> poeg, [[Mare Põldmäe]] ja [[Alo Põldmäe]] vend. Ta küüditati 1949. aastal koos emaga [[Siber]]isse, õppis 1950–1955 [[Omski oblast]]i [[Tšerlak]]i 1. Keskkoolis, lõpetas 1961 [[Elva keskkool]]i , ja 1967 [[Tartu ülikool]]i ajaloo-keeleteaduskonna, 1970 samas ka aspirantuuri ,. filoloogiakandidaat (1971 ,. Tartuaastal ülikool;kaitses nõukoguPõldmäe hindasTartu väitekirjaülikoolis doktorikraadifiloloogiakandidaadi vääriliseks,kraadi väitekirjaga "Eesti [[ VAKvärsisüsteem]] kinnitas 1976 kandidaadiks), väitekiri "Eesti värsisüsteemidid ja silbilis-rõhulise süsteemi arengujooni XX sajandil" , mille nõukogu hindas doktorikraadi vääriliseks. Oli1976. aastal kinnitas [[VAK]] ta kandidaadiks. 1970–1972 oli ta eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri õpetaja, 1972–1977 vanemõpetaja, 1978–1979 dotsent. ÕpetasPõldmäe õpetas sissejuhatust kirjandusteadusse[[kirjandusteadus]]se, kirjandusteooriat[[kirjandusteooria]]t, eesti värsiõpetust[[värsiõpetus]]t, kirjandusteaduse tehnikat ja teose analüüsi ; ning koostas õppevahendeid.<ref name="ETBL" /> ▼Jaak Põldmäe oli [[Rudolf Põldmäe]] ja [[Aino Põldmäe]]<ref name="ETBL" /> poeg, [[Mare Põldmäe]] ja [[Alo Põldmäe]] vend.
▲Küüditati 1949. aastal koos emaga [[Siber]]isse, õppis 1950–1955 [[Omski oblast]]i [[Tšerlak]]i 1. Keskkoolis, lõpetas 1961 [[Elva keskkool]]i, 1967 [[Tartu ülikool]]i ajaloo-keeleteaduskonna, 1970 samas aspirantuuri, filoloogiakandidaat (1971, Tartu ülikool; nõukogu hindas väitekirja doktorikraadi vääriliseks, [[VAK]] kinnitas 1976 kandidaadiks), väitekiri "Eesti värsisüsteemid ja silbilis-rõhulise süsteemi arengujooni XX sajandil". Oli 1970–1972 eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri õpetaja, 1972–1977 vanemõpetaja, 1978–1979 dotsent. Õpetas sissejuhatust kirjandusteadusse, kirjandusteooriat, eesti värsiõpetust, kirjandusteaduse tehnikat ja teose analüüsi; koostas õppevahendeid.<ref name="ETBL" />
==Teadustöö==
UurimusiJaak Põldmäe avaldas uurimusi peamiselt eesti värsiõpetusest ja poeetikast[[poeetika]]st. Tema monograafia eesti"[[Eesti värsiõpetusestvärsiõpetus]]" on mahukaim eesti luule poeetika käsitlus;, see sisaldab palju uudseid seisukohti. KirjutanudTa kirjutas artikleid eesti kirjandusest, tõlkinudtõlkis Vana-Rooma[[vanarooma luule|vanarooma]] ja [[vene luuletluule]]t ning vene proosat. AvaldanudSamuti kaavaldas Põldmäe retsensioone kirjandusteoriakirjandusteooria- ja esteetikaalaste uurimuste kohta. Olining oli mitme kogumiku ("[[Studia metrica et poetica]]", "Folkloor ja poeetika", "Kirjanduse ja rahvaluule radadelt. 2.") toimetaja. Ta oli [[Emakeele Selts]]i liige.<ref name="ETBL" />
==Teoseid==
* "[[Jaan KärneriKärner]]i meetrika". // [[Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised]] 259 (1970)
* "Abimaterjale poeetika kursuse juurde". 1. osa. Tartu, 1974; 2. osa. Tartu, 1977
* "Klassikalisi luuletus- ja stroofivorme". Tartu, 1974
* "Eesti silbilis-rõhulise värsisüsteemi uurimismeetod ja Betti Alveri poeemide nelikjambi rütm". // Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 363 (1975)
* "Erikursuse programm eesti värsiõpetusest". Tartu, 1976
* "Luulevorme ja rütmianalüüse". Tallinn, 1977
* "Eesti värsiõpetus". Tallinn, 1978; 2. trükk 2002.
==Viited==
==Kirjandus==
* "Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980". Tartu, 1987, lk 239
* "[[Eesti entsüklopeedia]]", kd 14, lk 389
* "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", lk 286
* "Tartu Ülikooli ajalugu", kd III kd, lk 198, 283, 377
* [[Sven Karja]]. "Tema kirjaseadmise õpetus". // [[Edasi]] (1971) 28. XI
* "In memoriam". // SVSirp (1979)ja 16Vasar, XI16.11.1979
* [[Peeter Olesk]] 2007. "Kirg ja jäävus". [[Universitas Tartuensis]] 38, (16. nov.)november 2007, lk. 4.
* Peeter Olesk. "Õpetlane. Õpetaja". // [[Sirp ja Vasar]] (1979) 21. XII12.1979
==Välislingid==
| 