Margaret Brown: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
4. rida:
Ta pärines [[Metsik Lääs|Metsiku Lääne]] vaesest [[Iirimaa|iiri]] immigrantide perest ning sai [[Kullatud ajastu]]l kaevandusärimehe [[James J. Brown|J. J. Browniga]] abielludes kiiresti rikkaks ja omandas mõjuka ühiskondliku positsiooni. Nad kolisid [[Denver]]isse [[Colorado]]s, kus Brownist sai kohaliku naisteklubi eriõigustega liige. Samuti õppis ta prantsuse, itaalia, saksa ja vene keelt, eriti tekkis tal sümpaatia prantsuse kultuuri vastu. Pärast lahutust [[1909]]. aastal oli tal võimalus reisida nii Euroopasse kui ka Egiptusesse, tegeleda naisaktivistina ühiskondlikult kasuliku töö ja [[filantroopia|filantroopiaga]], korraldada rahakogumiskampaaniaid ja hilisemas eas ka näidelda. Lahutuse aastal kandideeris ta esimese naisena [[senaator]]iks, kuid edutult, sest naistel ei olnud Ameerika Ühendriikides tol ajal veel [[naiste valimisõigus|valimisõigust]].
 
[[1912]]. aasta [[15. aprill|15. aprilli]] öösel pääses ta ookeaniliiniauriku [[Titanic]] laevahukust. Üleatlantilise[[Atlandi-ülene|Atlandi-ülese]] merereisiga [[Suurbritannia saar|Suurbritanniast]] [[New York]]i liitus ta [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] [[Cherbourg]]i vahepeatuses. [[Pariis]]ist saabus ta erirongiga sadamakohta [[10. aprill]]il, kus pärast päikeseloojangut aidati koos pagasiga tenderaurikult [[SS Nomadic]] Titanicu pardale. Ta oli üks viimaseid laevasõidule pileti ostnud inimesi, tema esimese klassi pilet PC 17610 oli ostetud 9. aprillil ning maksis tollase valuuta eest £27 14s 5d. Kuna ta oli nn ''new money'', siis kõigile kõrgklassi reisijatele laeva I klassis ta ei meeldinud. Margaret oli üks neist, kes veenis ja aitas inimesi päästepaatidesse, jõudes ise päästepaati nr 6. Ta oli abiks aerutamisel ning olevat paadi varustusülemalt [[Robert Hichens]]ilt nõudnud õnnetuspaigale naasmist ja uppujatele appi minemist (viimase kohta küll täpsemad andmed puuduvad).
 
[[1914]]. aastal proovis teist korda [[Ameerika Ühendriikide Senat]]isse kandideerida, kuid katkestas oma kampaania sõja tõttu. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal juhatas [[Prantsusmaa]]l ühingut American Committee for Devastated France, mis aitas taastada rindejoonetaguseid alasid ning kandis hoolt haavata saanud prantsuse ja ameerika sõdurite eest. Heategevuse eest sai ta kohalikult valitsuselt kõrgeima teenetemärgi – [[Auleegioni orden]]i (Légion d'Honneur).