Erinevus lehekülje "Vello Vare" redaktsioonide vahel

Lisatud 1703 baiti ,  2 kuu eest
resümee puudub
'''Vello Vare''' (enne eestistamist '''Arseni Ušatski'''; [[4. aprill]] [[1923]] [[Järvamaa]], [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] – [[19. oktoober]] [[2007]]) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane.
 
Ta on pärit [[Pärniku]] külast (praegu [[Kädva]]).<ref>[http://web.archive.org/20040509222520/www.geocities.com/kadvakula/ Sven Pärna lehekülg Kädva külast]</ref> 1941. sai Vello Varest sõjakooli kursant Tallinnas. See oli aeg, kui Eesti Vabariigi Tondi Sõjakool oli 1940. aastal muudetud [[Nõukogude armee]] õppeasutuseks, mis kandis [[Tallinna Jalaväe Kool|Tallinna Jalaväe Kooli]] (Таллинское военно-пехотное училищe) ja ka Tallinna Sõjakooli nime. See tegutses kuni 1941. aasta juulini Tallinnas, kui kool evakueeriti esialgu Slavgorodi ([[Altai krai|Altai krais]]) ja sealt sama aasta novembris juba Lääne-Siberisse Tjumenis. Tjumenis lõpetas sõjakooli Vello Vare. Tjumeni sõjakoolis oli 1941 kaks pataljoni, milles üks oli Eesti pataljon, kus õppisid siis Tallinnast Tjumeni toodud sõjakooli kursandid. 1941. aasta kohta olemas viited, et ta osale1941. aasta suvel osales ta Kautla metsades {{kas|15. Järvamaa}} [[Hävituspataljonid|hävituspataljon]]i koosseisus sõjakuritegudes tsiviilelanikkonna vastu. Vajab selgitamist, kas vabatahtlikuks Punaarmeesse astumist dateeriti hävituspataljoni astumisest või vastuvõtmisest sõjakooli Tallinnas. Peale Tjumenis sõjakooli lõpetamist osales teises maailmasõjas, mille lõppemisel suunati edasi õppima Moskvasse M.V.Frunze nimelisse Sõjaväeakadeemiasse. See akadeemia oli Vene impeeriumi ajal tegutsenud Peterburis asunud sõjaväeakadeemia tasemel sõjakool, mis valmistas ette ohvitsere, kel peale vanemohvitseri karjääri tegevteenistuses oli võimalus tõusta ka kindraliks. Aastal [[1950]] lõpetas ta [[Moskva]]s [[M. V. Frunze nim. Sõjaväeakadeemia|M. V. Frunze nimelise Sõjaväeakadeemia]]. Ta jäi akadeemia juurde tööle, töötades [[õppejõud|õppejõu]], [[vanemteadur]]i ja õpperühma juhina. Sõjakooli õppejõuna kaitses kandidaadi (PhD) ja [[1970]]. aastal sai ta sõjateaduste doktori kraadi, mis avas võimaluse saada sõjakoolides professoriks. Aastal 1976 tuli teenima Eestisse, sest see andis võimaluse saada sõjaväes positsioon, et saada kindrali auaste, mis eestlastele NSV Liidu armees oli suhteliselt raskelt kättesaadav. Aastatel [[1976]]–[[1988]] oli ta Eesti NSV tsiviilkaitsestaabi ülem ehk ametikohal, mis andis võimaluse saada kindraliks. [[1977]]. aastal ülendati ta [[kindralmajor|kindralmajoriks. Perestroika]] ajal loobub tööst tsiviilkaitse alal ning otsib teadusdoktorina võimalust töötada teadusasutuses. Alates 1988. aastast töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajalooinstituudi teadurina. Samal ajal hakkas osalema poliitikas ja aastatel [[1989]]–[[1991]] oli ta [[Nõukogude Liidu rahvasaadik]]. ning 1991–Valimistel osales Eesti alal 1 014 360 hääleõiguslikku inimest, mis tähendas, et boikoti õhutamine jäi marginaalseks. [[1999Laulev revolutsioon|Laulva revolutsiooni]] käigus populaarseks saanud persoonid tegid valimistel puhta töö. Rahvarinde kandidaat [[EestiIgor Vabariigi välisministeeriumGräzin]]i nõuniksai Pärnu maavalimisringkonnas 97,67% häältest. Eesti[[Vaino VabariigiVäljas]] kaitseväesai taastamise92,80%, ajal[[Rein kuulusOtsason]] 92,34%, [[15.Indrek juuniToome]]st 91,24%, [[17.Arnold september|17Rüütel]] 90,33%, [[Arder Väli]] 89,04%, [[Ignar Fjuk]] 86,65%, [[Juhan Aare]] 85,79%, [[Ülo Vooglaid]] 83,89%, [[Marju Lauristin]] 83,57% jne. septembriniÜlekaaluka võidu oma konkurentide üle saavutasid ka [[Hardo Aasmäe]], [[1993Mihhail Bronštein]], [[Arvo Haug]], [[Vladimir Jarovoi]], [[Siim Kallas]], [[Oleg Klušin]], [[Jüri Kraft]], [[Nikolai Kutašov]], [[Tiit Käbin]], [[Tõnu Laak]], [[Endel Lippmaa]], [[Tiit Made]], [[Mikk Mikiver]], [[Hasso Nurm]], [[Viktor Palm]], [[Tadeuš Pupkevitš]], [[Ivar Raig]], [[Edgar Savisaar]] ja [[Gustav Tõnspoeg]]. aastaniKuues valimisringkonnas aga ei saavutanud ükski kandidaat 50%+1 häält ning korraldamisele tulid kahe enam hääli saanu vahel kordusvalimised. Võidu saavutasid [[KaitsejõududeGennadi tegevohvitserideGolubkov]], atesteerimiskomisjon[[Klara Hallik]], [[Peeter Jalakas (1942)|kaitsejõududePeeter tegevohvitserideJalakas]], atesteerimiskomisjoni[[Jevgeni Kogan]].<ref>, [http://vp1992-2001[Toivo Ninnas]] ja [[Vello Pohla]].vpk.ee/est/ametitegevus/Kaskkiri Eesti territoriaalsetest valimisringkondadest valitule 36 saadikule lisandus veel 12 saadikut, kes pääsesid Moskvasse üleliiduliste organisatsioonide vahendusel.asp?ID=4769 VabariigiNeed Presidendiolid käskkiri[[Andres Aruvald]</ref>], Oli[[Jüri aktiivneKahn]], eestikeelse[[Kaljo sõjanduseKiisk]], terminoloogia[[Ivan loomiselLõzo]], ta[[Irina onRaud]], koostanud[[Karl jaRebane]], toimetanud[[Väino mitmeidSaar]], eesti[[Olev sõjandusterminoloogiaSubbi]], sõnastikke[[Eino Tamberg]], [[Enn Tõugu]], [[Vello Vare]] ja [[Toomas Varek]].
 
1991–[[1999]] [[Eesti Vabariigi välisministeerium|oli Vello Vare Eesti Vabariigi välisministeerium]]i nõunik. Eesti Vabariigi kaitseväe taastamise ajal kuulus [[15. juuni]]st [[17. september|17. septembrini]] [[1993]]. aastani [[Kaitsejõudude tegevohvitseride atesteerimiskomisjon|kaitsejõudude tegevohvitseride atesteerimiskomisjoni]].<ref>[http://vp1992-2001.vpk.ee/est/ametitegevus/Kaskkiri.asp?ID=4769 Vabariigi Presidendi käskkiri]</ref> Oli aktiivne eestikeelse sõjanduse terminoloogia loomisel, ta on koostanud ja toimetanud mitmeid eesti sõjandusterminoloogia sõnastikke.
 
==Isiklikku==
Anonüümne kasutaja