Redaktsioon: 17. veebruar 2020, kell 00:11 redigeeri Merleke5 (arutelu \| kaastöö) 19 800 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. mai 2020, kell 21:28 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 759 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: {{Vikinda\|kuu=mai\|aasta=2020}} {{Lisaviiteid\|kuu=mai\|aasta=2020}} {{Keeletoimeta\|kuu=mai\|aasta=2020}} [[Pilt:Kõivupuu, Marju.IMG 8669.JPG\|pisi\|Marju Kõivupuu esinemas kirjandusfestivali [[HeadRead]] raames [[Tallinna ~~kirjanike~~Kirjanike ~~maja~~Maja\|Tallinna Kirjanike Majas]]s<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 30. mai 2014</small>]] '''Marju Kõivupuu''' (sündinud [[14. november\|14. novembril]] [[1960]] [[Võrumaa]]l) on eesti filoloog, kultuuriloolane, kirjanik ja [[folklorist]]. ~~Ta on Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur. Lisaks loengute andmisele tegeleb teadustööde ning juhendamisega.~~ Ta on Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur. Lisaks loengute pidamisele tegeleb teadustöö ja juhendamisega. Marju Kõivupuu on sündinud Mäepõru külas Võrumaal. Tänu oma päritolule valdab soravalt võru keelt. 8. klassi lõpetas ta Valga 1. Keskkoolis 1976. aastal, [[Tamme Gümnaasium\|Tartu 5. Keskkooli]] bioloogia-geograafia süvaõppega klassi 1979. aastal. 1986. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i eesti filoloogina. 2002. aastal kaitses Marju Kõivupuu doktoritöö surmakultuuri suundumustest [[Võrumaa]] matusekombestiku näitel. ▼ ▲Marju Kõivupuu on sündinud Mäepõru külas Võrumaal. Tänu oma päritolule valdab soravalt võru keelt. 8. klassi lõpetas ta Valga 1. Keskkoolis 1976. aastal, [[Tamme Gümnaasium\|Tartu 5. Keskkooli]] bioloogia-geograafia süvaõppega klassi 1979. aastal. 1986. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool\|Tartu Riikliku Ülikool]]i eesti filoloogina. 2002. aastal kaitses Marju Kõivupuu doktoritöö surmakultuuri suundumustest [[Võrumaa]] matusekombestiku näitel. Marju Kõivupuul on kaks poega: [[Kaarel Kõivupuu]] (sündinud 1987) ja Martin Torp (sündinud 2000). Ta on pidanud erialaseid loenguid ka tele- ja raadiosaadetes ning osaleb Vikerraadio mälumängusaate "[[Mnemoturniir]]" võistkonnas. On avaldanud eri teemadel artikleid nii Õhtulehes, Postimehes kui ka Maalehes.{{lisa viide}} Kõivupuu oli 2017. aasta suvel toimunud XII noorte tantsupeo idee "Koit ja Hämarik" üks autoreid. Võitis tantsupeo ideekavandi konkursi koos Margus Toomla, Meelis Kompuse, Maian Kärmase ja Rasmus Puuri koosloomes sündinud tööga. Uurimishuvidena on välja toonud inimese ja looduse/maastiku suhted ning kultuuripärandid. Lisaks tegeleb ~~aktiivselt~~ surmakultuuri ja rahvameditsiini uurimisega. == Haridustee == Lõpetanud 1986. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Aastatel 1990–1993 õppis Tartu Ülikooli aspirantuuris ning 1995–1999 Eesti Põllumajandusülikooli doktorantuuris. ~~1995–1999 EPMÜ, doktorantuur~~ ~~1990–1993 Tartu (Riiklik) Ülikool, aspirantuur, hiljem magistrantuur~~ ~~1980–1986 Tartu (Riiklik) Ülikool, diplomiõpe~~ == Töökohad ja ametid == 70. rida ⟶ 69. rida: ==Loometöö== Arvukate kultuuri- ja folklooriteemaliste tele- ja raadiosaadete (kaas)autor ja konsultant.{{lisa viide}} Koostöös Eesti Rohelise Liikumisega 2006 fotonäitus "[[Ristipuu]]d" Lõuna-Eesti maastikul.{{lisa viide}} Korraldanud 3 [[Kaika suveülikool]]i (1992 Kuutsil, 1998 Põlgastes, 2012 Harglas).{{lisa viide}} == Raamatud == 2009 – "Hinged puhkavad puudes" * 2011 – "101 Eesti pühapaika" 84. rida ⟶ 82. rida: * 2018 – "Pärimusaabits lastele ja suurtele" ==~~Tunnustused~~Tunnustus== 1996 – [[Jakob von Uexküll (ökopoliitik)\|J. von. Uexkülli]] asutatud [[Eesti Taassünni auhind]] (kollektiivselt [[Võru Keele ja Kultuuri Fond]]ile) 1995 – [[Rahvaluule kogumispreemia\|Eesti Vabariigi presidendi peapreemia rahvaluule kogumise eest]]

Marju Kõivupuu: erinevus redaktsioonide vahel