Erinevus lehekülje "Hara (Kuusalu)" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(Originaaluurimuslik hinnang ("kahjuks") välja)
P
Küla territooriumil asub Eesti suuruselt kolmas rändrahn [[Majakivi]].{{lisa viide}}
 
Hara küla asub Kuusalu kirikukihelkonnas. Hara (Harra) (har või hara tähendab rootsi keeles rannaäärset kari või madalikku) külas oli 1637. aastal üksainus talu, 1580 Hara küla veel ei loetleta, talu on Virve küla all. Hara küla rajamise võib paigutada 16. sajandi lõppu. 17. sajandi lõpul oli Hara külas kümme talu. 1687 nimetatakse Haaki Heik, Pü Jürgen, Puh Jürgen. 1712 ja 1716 oli kolm talu (Hara, Puh, Hacki), 1732 viis. 18. sajandi lõpuks kasvas Haras talude arv jälle umbes kümneni, lisaks vabadikupered. 19. sajandi lõpuks oli 41 talu, piki randa kaheksa kilomeetri ulatuses, 1938 61 talu. [[Hara saarelsaar]]<nowiki/>el paiknes vanasti ka talu. Haras asuv Haagi talu loeti 18. sajandi lõpust kuni 19. sajandi keskpaigani omaette külaks. Lohja küla loeti omaette külana. [[Lohja järvestjärv]]<nowiki/>est on nime saanud Lohja pered sh Lohja kõrts. Külast idas, poole kilomeetri kaugusel mandrist väina taga on Hara saar. Saare ja mandri vahel on olnud sadamakoht. Hara küla kohta säilinud kaardimaterjal on küll lünklik kuid veidi parem kui [[Pärispea poolsaarepoolsaar]]<nowiki/>e külade kohta leiduv. Nimelt on kasutatavad tsaariaegset kruntimisjärgset seisu kajastavad kaardid. Hara küla ajalooline kaart on dateerimata, kuid kaardiakaardi analüüsimisel võib väita, et tegemist on 19. Sajandi keskel toimunud kruntimisjärgse seisuga, mis kajastab mõisaaja lõpu asustusstruktuuri. Kaarti ei ole kogu küla kohta vaid ainult osa kohta. Teine kaart, kus on märgitud Hara küla on mõisakaart ja külastruktuuri analüüsiks vajalikku informatsiooni ei anna. Seega tuleb lisakaartidealisakaartidena kasutada ka üldiseid kaarte (vene üheverstaline kaart, Eesti Vabariigi topograafiline- ja tänane põhikaart). Loetletud kaartidelt saadud info analüüsimisi tulemusena saab väita, et Hara küla kõige vanem (tsaariajast pärit) asustus paikneb piki rannikut kulgeva külatänava ääres. Eesti Vabariigi ajal on rajatud mõned asundustalud, mis paiknevad vanade talude vahel. Sõjaväeosa on rajatud küla tihedast taluõuede osast põhja poole. Samas on paiknenud läbi aegade ka Hara küla sadam. Asustuse muutusi kirjeldab seletuskirja lisas esitatud Hara küla kaart (andmebaasis andmekiht eluhooned), millelt saab jälgida küla kujunemist üksiktalu kaupa. Kaardile on märgitud talukohtade rajamise ajajärk. Koha vanust näitab põhihoone värv (punane tinglikult tsaariaegne, sinine sõdadevahelise vabariigi aegne, roheline hilisem ja lilla tsaariaegne, mida ei ole märgitud topograafilisel kaardil – pikem seletus peatükis 4.1.).{{lisa viide}}
 
'''1. Maastik ja teedevõrk.'''
'''2. Küla struktuur ja tüpoloogia.'''
 
Küla mere ääres, kulgeb ahelana piki rannateed, rohkearvulised talud loovad pildi kunagisest töökeskkonnast ja suhtlemisalast maa ja mere vahel. Idas puutub kokku Loksa asulaga, läänes ulatub kuni teise maailmasõjani asustatud Hara saareni, mis Nõukogude okupatsiooniväe poolt muudeti allveelaevade baasiks. Täna terase ja betooni monstraalsed[[Monstraalne|monstraalse]]<nowiki/>d varemed ühe Eesti sügavama ja kaunima lahe kaldal. Küla põhjaosas sõjaväelinnak. Rannas maha jäetud piirivalve ja sõjaväe kasarmud. Talude piirkonnas on tegemist suures osas I tüüpi külaga, mida on täiendatud mõõdukalt kogu ulatuses pidevalt hilisema perioodi jooksul.{{lisa viide}}
 
 
278

muudatust