Tallinna mereväebaas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
102. rida:
29. veebruaril 1944 [[NSV Liidu SARK]]i sõjavangide ja interneeritute peavalitsuse antud korralduse järgi tuli rakendada kõik jõud Tallinna mereväebaasi rajamiseks ja 3. detsembril 1944 moodustas [[NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee]] NSV Liidu SARKi Balti mereväebaaside ehitusvalitsuse [[Baltvojenmorstroi]], keskusega Tallinnas. Tallinna mereväebaasi ehitus koosnes kolmest ehitusorganisatsioonist ja laevatehasest: [[Gidrostroi]] – sadamarajatised [[Miinisadam|miini]]-, [[Bekkeri sadam|Bekkeri]] ja [[kaubasadam]]as ning Põhja-Balti laevastiku erilinnaku ehitus; [[Promstroi]] – [[Põhja-Balti laevastik]]u telefoni-telegraafikeskuse, kasarmute ja sauna-pesumaja ehitus, Baltvojenmorstroi elamuehitus ja mitu tsiviilobjekti; [[Spetsstroi]] – Põhja-Balti laevastiku ladude, töökodade, külmhoone, raadiokeskuse ja [[Ämari|Suurküla (Ämari)]] [[Suurküla lennuväli|lennuvälja]], laevastiku mereväe varulennuvälja ehitus; [[Sudostroi]] – [[laevatehas nr 871]].
 
Aastatel 1951–1961 baseerus Tallinnas 32. ristlejate diviis (''32-я дивизия крейсеров Балтийского флота''), millesse kuulus 76. miiniristlejate brigaad (''76-я бригада эскадренных миноносцев'') ja keskmiselt 3 [[ristleja]]t.
[[1955]]. aastal toimunud rahvusvahelise desarmeerimisprotsessi tulemusena liideti Põhja- ja Lõuna-Balti laevastik jälle ühiseks [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipuliseks Balti laevastik]]uks.
 
[[1955]]. aastal toimunud rahvusvahelise desarmeerimisprotsessi tulemusena liideti Põhja- ja Lõuna-Balti laevastik jälle ühiseks [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipuliseks Balti laevastik]]uks.
 
== Tallinna mereväebaasi koosseis nõukogude perioodi lõpul ==