Vedelike füüsikalised omadused: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
 
44. rida:
Mõlemad viskoossused olenevad vedeliku liigist, temperatuurist ja rõhust ning määratakse katseliselt [[Viskosimeeter|viskosimeetri]] abil. Vedeliku soojenedes viskoossus väheneb, rõhu tõustes suureneb. Kuna rõhu toime avaldub ainult väga suurte rõhumuutuste puhul, siis seda tavaliselt ei arvestata.
 
Vee kinemaatilist viskoossust saab arvutada J. Poiseulle'i valemist <math>\nu = \frac{0,0178 \cdot 10^{-4}}{1+0,0337t+0,000221t^2}</math>, kus ''t'' on temperatuur [[Celsiuse kraad]]ides.
 
Kui näiteks olmereovee [[heljum]]isisaldus <math>B_h</math> &le; 600&nbsp;mg/l ja temperatuur ''t'' = 2–50&nbsp;°C, saab selle kinemaatilise viskoossuse (m²/s) arvutada N. Fjodorovi valemiga <math>\nu_{reovesi}= \nu+ \frac{2 \cdot 10^{-8} B_h}{t^2}</math>, kus <math>\nu</math> on sama temperatuuriga puhta vee viskoossus.