Bränd: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kindral8 (arutelu | kaastöö)
P Kustutatud aegunud lingid, lisatud täiendused
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus
Kindral8 (arutelu | kaastöö)
9. rida:
Tugevad brändid loovad kliendiga sideme eristuva väärtuspakkumise abil, tagades sellega koostöö ka tulevikus. Brändid aitavad valikuid kiiremini teha ja loovad sellega konkurentsieelise. Brändid on suunatud äratuntavusele, eristumisele ja oma sihtrühma kõnetamisele. Strateegiliselt saab seda väljendada erinevalt: autentsed väärtused, visuaalne identiteet, hääletoon, turunduskanalid jne.
 
Kõige olulisem on lahti mõtestada see, mida tahetakse edastada, kui pikk peaks olema konkreetse brändi eluiga ja elukäik. Brändikujundus, bränding ehk brändimine on meetod, millega eristadaeristatakse oma toode konkureerivatest toodetest. Maailmaturu konkurentsitingimustes ei saa turg funktsioneerida ilma kaubamärkideta, sest pakkujaid on tohutult, ja eristuminevajalik on vajalik. Kaubamärk võimaldab ettevõtjal eristada oma kaupaeristumine ja teenusteeliste konkurentide omastnäitamine. Kaubamärk kaitseb ka ettevõtja õigusi ja annab tarbijale infot pakutava kauba või teenuse kvaliteedi kohta. Brändi puhul on olulised autentsus, suunatus sihtrühmale, järjepidevus pildis ja keeles.
 
===Ajalugu===
22. rida:
 
Umbes 1900 avaldas James Walter Thompson oma maja seinal reklaami. See on vanim teadaolev kaubanduslik reklaam, mida võib vaadelda kui brändingut. Ettevõtted töötasid välja loosungeid, maskotte ja reklaamlaule, mis hakkasid ilmuma raadios ja televisioonis.>
Tootjad õppisid kiiresti kujundama oma brändi identiteeti ja isikupära, näiteks nooruslikkust, lõbu või luksust. Sellest sai alguse nähtus, mida tänapäeval tuntakse "brandinguna".
 
 
Tänapäevane bränd koosneb kahest suurest osast: brändistrateegiast ja visuaalsest identiteedist; nendega võivad tegeleda ettevõtte erinevad partnerid. Enne visuaalse identiteedi (logo, päisepilt jm) juurde jõudmist on vajalik paika panna brändi strateegia, sest sellel hakkavad baseeruma visuaalne identiteet, turundus ja kommunikatsioon. Visuaalse identiteedi tellimine enne brändistrateegia läbi mõtlemist tekitab juurde vaid turundusmüra ja suurendab läbikukkumisohtu.
 
<br />
===Brändi strateegiaBrändistrateegia===
Brändi strateegiline välja arendamine on aluseks kogu brändi kontseptsioonile, kogu kommunikatsioonile ja seda pikaajalises plaaniskommunikatsioonile. Strateegiaga peaks tegelema iga 3-5 aasta jooksulmöödudes, juhul kui varem ei teki selleks akuutset vajadust rebrändinda. BrändiBrändistrateegia platvormallub koosnebotseselt järgmistestäristrateegiale ja sellele omakorda allub turundusstrateegia (millele võib omakorda alluda kommunikatsioonistrateegia jne). elementidest:
 
* visioon – üldine juhtmõte;
Brändi platvorm koosneb järgmistest elementidest:
* missioon – kuidas ettevõte/toode oma juhtmõtet ellu viib;
* visioon – üldine juhtmõtetulevikunägemus;
* missioon – kuidasmiks ettevõte/toode oma juhtmõtetvisiooni ellu viib;
* väärtused – selgete väärtuste kommunikeerimine kõnetab sihtrühma kõige edukamalt;
* hääletoon – millisel toonil bränd oma tarbijaga kõneleb? On see lihtne-sõbralik; tõsine-väljapeetud; humoorikas jne?
*karakter – milline on brändi karakter? On see kangelaslik; vaikne ja puhas; sõbralik jne?
Brändistrateegia loomisega tegeleb brändiekspert, kes on tavaliselt strateegiline disainer, ''brändikonsultant''. Brändistrateegia allub otseselt äristrateegiale ja sellele omakorda allub turundusstrateegia.
 
<br />
38. rida ⟶ 43. rida:
=== Brändi kontseptsioon ===
Brändi kontseptsioon koosneb turunduskommunikatsiooni terminoloogias kolmest osast:
* põhiväärtused – need väärtused on ettevõtete kirjeldustes sarnased, kunakuigi põhiväärtusi pole väga palju., Tõenäoliselton kirjeldaksneed enamikkaasaegsele inimesitarbijale meeldivattähtsad. inimestKaasaegne sõnadegabränd hea,pole ilusettevõtte- javaid tark[https://bendesigns.co/the-new-brand-model Nii ka brändi.kliendikeskne];
* erinevus konkurentidest – enamasti seda otseselt oma avalikus kommunikatsioonis ei öelda, pigem kaudselt, nimetades end ainsaks, ainulaadseks, kõige paremaks jne. Erinevuse paneb paika brändi positsioon. Selle väljatoominekommunikeerimine on nii bränditerviku kui reklaami ülesanne;
* põhisõnum või -lubadus tarbijatele – sellega öeldakse lühidalt, millist kasu, eelist või väärtust bränd tarbijale annab.
 
 
Kogu kommunikatsioon ja turundusstrateegia peab lähtuma brändistrateegiast: kui see on tehtud, saab bränd juba iseseisvalt suhelda erinevates kokkupuutepunktides, milleks on tavaliselt
* brändi identiteet – logo, graafika, heli, video, lõhn [https://trello.com/b/Ul6S3Rnn/br%C3%A4ndimaterjalide-nimekiri-wwwidloomedesign-idloome ja helipalju muud], millega end ära tuntavaks teha. Juhend (brändiraamat) selle kasutamise kohta peab olema igal brändil;
* toode – toote/teenuse kasutusmugavus, eelised ja brändi digitaalsete platvormide kasutus ([[:en:User_experience|UX]]/ [[:en:User_interface|UI]]).omapära; Bränd peab mõjutama toodet/teenust nii graafiliselt kui ka emotsionaalselt;
* väline suhtlus – reklaam, sotsiaalmeedia, PR ja kommunikatsioon peavad olema ühise hääletooniga. Näiteks mõne pakkuja reklaamid on alati humoorikad, aga teisel tõsised.
* tööandja bränd – peab olema atraktiivne nii praegusete kui tulevaste töötajate jaoks; See väljendub sisekommunikatsioonisnii sise- kui väliskommunikatsioonis;
* partnerid – brändi peab kaasama suhtlusesse partneritega, müügiprotsessi jne, et toetada tuntust ja edastada sõnumit;
* kogemused – brändi kasutamine sponsorlusessponsorlus, brändiga seotud üritused jne.
<br />
===Brändi mudelid===
48. rida ⟶ 62. rida:
* ''power parent model'' – iseseisev, kuid firmaga seoses olev bränd, nagu on Microsoftil näiteks Office'i ja Windowsi tooted;
* ''master brand model'' – domineerib firma bränd koos konkreetse tootebrändiga, näiteks Nike, Disney või BMW, kelle nimi on alati koos tootemudeliga, nagu 3., 5. ja 7. seeria autod.
 
 
Kogu kommunikatsioon ja turundusstrateegia peab lähtuma brändistrateegiast: kui see on tehtud, saab bränd juba iseseisvalt suhelda erinevates kokkupuutepunktides, milleks on tavaliselt
* brändi identiteet – logo, graafika ja heli. Juhend (brändiraamat) selle kasutamise kohta peab olema igal brändil;
* toode – toote kasutusmugavus ja brändi digitaalsete platvormide kasutus ([[:en:User_experience|UX]]/ [[:en:User_interface|UI]]). Bränd peab mõjutama toodet/teenust nii graafiliselt kui ka emotsionaalselt;
* väline suhtlus – reklaam, PR ja kommunikatsioon peavad olema ühise hääletooniga. Näiteks mõne pakkuja reklaamid on alati humoorikad, aga teisel tõsised.
* tööandja bränd – peab olema atraktiivne nii praegusete kui tulevaste töötajate jaoks; See väljendub sisekommunikatsioonis;
* partnerid – brändi peab kaasama suhtlusesse partneritega, müügiprotsessi jne, et toetada tuntust ja edastada sõnumit;
* kogemused – brändi kasutamine sponsorluses, brändiga seotud üritused jne.
<br />
===Globaalsed brändid===
98. rida ⟶ 103. rida:
Teiseks edu võtmeks peetakse seda, et USA brändid teevad head tööd, võimendades seda tüüpi tarbija arusaamu, mis annab neile eelise.
Kolmandaks oluliseks edu saladuseks on reklaami roll brändi tutvustamisel. Näiteks paljusid USA kaubamärke (nagu Coca-Cola ja Marlboro) tutvustas 30-sekundiline telereklaam juba aastakümneid tagasi.
 
<br />
 
==Eesti brändid==
[[File:Skype.svg|thumb|Skype]]
Läbi aegade tuntumaid Eesti oma brände on [[AS Kalev|Kalev]]<ref name="c7PBK" />. Maailma saja väärtuslikuma brändi seas pole meil veel kedagi. Küll võib sellele kõige lähemal olla [[Skype]]. Kodumaistest kaubamärkidest on märkimisväärsed [[Monton]], Ilves Extra, [[A. Le Coq]], [[EMT]], [[Tallink]].
 
== Vaata ka ==