Montmartre: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
[[Pilt:Butte Montmartre from centre Pompidou.jpg|pisi|Montmartre'i küngas]]
[[Fail:Restaurants, Place du Tertre, Paris 30 September 2019.jpg|pisi|Tertre'i väljak]]
[[Fail:Pariseko Moulin Rouge.jpg|pisi|[[Moulin Rouge]]]]
7. rida:
Kohalikud elanikud olid vaesed, naised töötasid peamiselt näiteks pesunaiste, õmblejannade või pärlite niidi otsa ajajatena. Tänaval ei olnud mingi haruldus kohata kitsi, kanu ja lehmi, kes põõsaid närisid ning ülejäänud pariislased pidasid kohta nii ekstsentriliseks, et jõukad kodanlased käisid õhtuti salkadena (ja isegi perekondadega) vaatamas – lihtsalt selleks, et saaks pead raputada ja põlastada.
 
Kurikuulsust teenis Montmartre [[Pariisi kommuunigakommuun]]iga – too kindlustas end just nimelt sellel künkal. Ülestõusnuid oli umbes 20 000, kusjuures neile astusid vastu 130 000 Versailles' valitsuse pooldajat. Järgnenud nädalat kutsutakse tihti veriseks nädalaks, sest ülestõusnutest tapeti karistusaktsioonides tuhandeid, 4586 inimest küüditati ja 4606 said vanglakaristuse.
 
XIX sajandil rajati linnaossa ka [[Montmartre'i kalmistu]], mis on tänapäeval suuruselt kolmas Pariisi kalmistu.
 
Kohvikuid ja [[kabareesid]] hakkas Montmartre'ile koonduma eeskätt peale 1881. aastat. Sellel aastal avas oma kabaree "Le Chat Noir" Rodolphe Salis ning kuna see muutus väga populaarseks, avati seejärel arvukalt sarnaseid asutusi. Suurt vahet tuleks teha kabaree ja tavalise kohviku vahel. Kabaree lisanimi oli "artistique" – ehk siis eesti keelikeelde panduna "kunstnike kabaree" – kus oli eeskava, konferansjee ja toimus ühesõnagan-ö kultuurne jooming. Kohvik oli korralikum asutus – seetõttu kolisidki näiteks kunstnikud kohvikutest kabareedesse üle (varemalt käisid kunstnikud – eriti [[impressionism|impressionistid]] – koos kohvikutes): nad leidsid, et kohvikuaura on liiga intelligentne ja haritud, aga kabarees saab ka mõnu tunda ja vabam olla. Meelelahutuskeskuseks oli Montmartre esimese maailmasõjani, siis nihkus kese [[Montparnasse]]'ile vasakkaldal.
 
Tänapäeval on Montmartre aga siiski populaarne külastuskoht – lisaks Sacré-Cœuri kaunile kirikule näeb mitmeid ajaloolisi kohvikuid/kabareesid, Tertre'i väljakul siiani töötavaid kunstnikke, ilusat vaadet Pariisile (eriti nostalgiline on tuledes Pariis). Ja siis on muidugi veel loendamatu hulk sekspoode, pornokinosid jms, mis kokkuvõttes annabki linnaosale oma näo.