Eesti Olümpiakomitee: erinevus redaktsioonide vahel

'''Eesti Olümpiakomitee''' (lühend: EOK) on Eesti spordi sõltumatu mitteriiklik katusorganisatsioon, mis tegeleb spordipoliitika kujundamise, tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ning liikumisharrastuse edendamisega. Samuti vastutab EOK Eesti delegatsiooni lähetamise eest suve- ja taliolümpiamängudele ning noorte olümpiavõistlustele.

 

Eesti Olümpia Komitee (tollane nimevorm) asutati 8. detsembril 1923.

 

Tänapäevane EOK moodustati 2001. aastal, kui liitusid olümpiaspordile keskendunud Eesti Olümpiakomitee ja kõiki Eesti spordiorganisatsioone ühendanud [[Eesti Spordi Keskliit]].

 

EOK liikmeteks on spordialaliidud, spordiühendused, maakondade ja linnade spordiliidud ning olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilised isikud.

 

EOK auliikmed on<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eok.ee/organisatsioon/struktuur/auliikmed|pealkiri=EOK auliikmed|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Rein Haljand]], [[Sven Kolga]], [[Ants Laos]], [[Jaak Lipso]], [[Tõnu Lume]], [[Peeter Mardna]], [[Gunnar Paal]], [[Aavo Pikkuus]], [[Erika Salumäe]], [[Toomas Savi]], [[Heino Sisask]], [[Tiit Sokk]], [[Ivar Stukolkin]], [[Jaan Talts]], [[Jüri Tarmak]], [[Svetlana Tširkova|Svetlana Tširkova-Lozovaja]], [[Jaak Uudmäe]].

 

Eesti Olümpiakomiteed juhivad täiskogu, esindajate kogu, täitevkomitee, president ja peasekretär. Igapäevane töö on koondunud EOK sekretariaati. EOK peasekretär on alates 2013. aastast [[Siim Sukles]].

 

Täiskogu ehk liikmete üldkoosolek on EOK kõrgeim juhtimisorgan. Täiskogu toimub vähemalt üks kord aastas. Täiskogul võivad osaleda ja hääletada kõik EOK liikmed, igal liikmel on üks hääl.

 

Täiskogu otsustab teiste ülesannete seas EOK põhikirja, missiooni, põhieesmärkide ja tegevussuundade muutmise, uute liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise üle, kinnitab majandusaasta aruande ja annab aunimetusi. Täiskogul valitakse ka EOK täitevkomitee, esindajate kogu liikmed, president ja asepresidendid.

 

Esindajate kogu on koosolek, mis toimub täiskogude vahelisel perioodil. Esindajate kogul on 67 liiget, kellest enam kui pooled on olümpiaalade alaliitude esindajad. Esindajate kogu täidab kindlaid ülesandeid, näiteks kinnitab täitevkomitee ettepanekul olümpiamängudest osavõtva delegatsiooni ja olümpiamängudel esinemise aruande ning kinnitab EOK järgneva aasta eelarve.

 

Täitevkomitee on EOK juhatus, kuhu kuulub 18 hääleõiguslikku liiget: president, kaks asepresidenti ja 14 täitevkomitee liiget. Täitevkomiteesse kuulub ''ex officio'' EOK sportlaskomisjoni esimees. Täitevkomitee koosseisust peab üle 50% liikmetest olema olümpiamängude programmi kuuluvate spordialade rahvusvaheliste liitude liikmeks olevate Eesti spordialaliitude esindajad.

 

22. mail 2019 nimetati Alaveri asemel täitevkomitee uueks liikmeks [[Kristjan Port]].

 

EOK president juhib, koordineerib ja korraldab EOK strateegilist tegevust, esindab EOK-d kõikides õigustoimingutes, suhetes riigi- ja valitsemisorganite ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, juhib täitevkomitee tegevust ning juhatab täiskogu, esindajate kogu ja täitevkomitee koosolekuid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.eok.ee/organisatsioon/struktuur|pealkiri=EOK struktuur|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>

 

*[[Urmas Sõõrumaa]] (2016–...)

 

 

'''[[Spordikoolituse ja -Teabe SA|Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus]]'''

 

 

Eesti Olümpiaakadeemia alustas tegevust 1989. aastal Eesti Olümpiakomitee juures registreeritud organisatsioonina ning alates 2009. aastast jätkas tegevust EOK iseseisva liikmena. Eesti Olümpiaakadeemia eesmärk on edendada olümpialiikumist läbi olümpismi üldhumanistlike ideede levitamise ja erinevate olümpiaharidusprojektide. Akadeemia tegevus on suunatud eelkõige lastele ja noortele, kuid selle lahutamatu osa on ka akadeemilise diskussiooni algatamine ja edendamine erinevatele põlvkondadele laiemat huvi pakkuvates olümpialiikumise olulistes küsimustes.

 

== Vaata ka ==