Liustik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 3 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
[[Pilt:Greenland Kangerlussuaq icesheet.jpg|pisi|[[Gröönimaa jääkilp|Gröönimaa jääkilbi]] äär [[Kangerlussuaq]]i lähedal]]
'''Liustik''' on [[Lumi|lume]] tihenemisel ja [[Ümberkristalliseerumine|ümberkristalliseerumisel]] tekkinud [[jää]]mass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei [[Sulamine|sula]] [[Suvi|suvel]] täielikult ja liigub oma raskuse ja [[gravitatsioon]]ijõuraskuse mõjul eemale [[akumulatsiooniala|kuhjumisala]]st.
 
Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. [[Geoloogiline aeg|Geoloogilises minevikus]] on liustikud korduvalt hõlmanud vähemalt kolm korda suuremat ala. Viimane suurem jäätumine hakkas lõppema umbes 20 000 aastat tagasi. Ka [[Eesti]] oli siis veel täielikult kaetud paksu jääkilbiga. Liustikutekkelisi [[pinnavorm]]e võib leida kõikjalt Eestist. Liustikud kujundavad [[reljeef]]i ka tänapäeval, kuid on taandunud [[poolus]]epoolsematele aladele. Lähim koht Eestile, kus võib näha liustikke, on [[Skandinaavia mäestik]]. Liustikud ei kujunda mitte ainult [[pinnamood]]i, vaid ka mõjutavad [[kliima]]t ja on selle indikaatoriks, reguleerivad merepinna taset, mõjutavad maapinna [[Isostaasia|isostaatilisi]] liikumisi jne.
Anonüümne kasutaja