Ain-Elmar Kaasik: erinevus redaktsioonide vahel

Ain-Elmar Kaasik on sündinud Tallinnas haridusametniku peres. Ta lõpetas 1953. aastal ʽTallinna[[Tallinna 10. Keskkool]]i ning 1959. aastal [[TRÜTartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] arstiteaduskonna. Pärast aspirantuuriaastaid kaitses ta 1967. aastal meditsiinikandidaadi väitekirja. 1972. aastal omandas Ain-Elmar Kaasik meditsiinidoktori kraadi töö eest "Peaaju ekstratsellulaarne atsidoos ja selle patofüsioloogiline tähendus (eksperimentaalne ja kliinilis-biokeemiline uurimus)", mis valmis [[Tartu]]s ja [[Lund]]is.

Ülikooli lõpetamise järel töötas Ain-Elmar Kaasik kaks aastat [[Põltsamaa]] rajoonihaiglas. 1961. aastal sai alguse tema järjepidev tegevus [[Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik|Tartu Ülikooli Närvikliinikus]], millega oli lähemalt kokku puutunud juba üliõpilasena. Kuni 1964. aastani töötas ta intensiivravi arsti ja neurokirurgina ning jätkas õpingute ajal alustatud teadusuuringuid. 1968. aastast on Ain-Elmar Kaasik kuulunud ülikooli akadeemilisse koosseisu [[neuroloogia]] ja [[neurokirurgia]] kateedri assistendi, dotsendi, professori ja kliiniku juhataja ametikohtadel, 1975. aastal valiti ta professori kohale. Ta on täitnud mitmeid administratiivülesandeid: arstide ja proviisorite täiendusteaduskonna dekaan (1975–1980), arstiteaduskonna prodekaan (1981–1984) ja dekaan (1984–1989). Alates 1999. aastast on ta emeriitprofessor.

Ain-Elmar Kaasik on saanud kliinilise ettevalmistuse nii neuroloogias kui neurokirurgias, end täiendanud Moskva N. N. Burdenko nimelises Neurokirurgia Instituudis ja [[Lundi ÜlikooliÜlikool]]i Neurokirurgia Kliiniku Ajuuurimise Laboratooriumis ning opereerinud enamikus neurokirurgia valdkondades. Ain-Elmar Kaasiku peamised uurimisvaldkonnad on olnud vereringe ja ainevahetuse patoloogia akuutsete ajukahjustuste korral; peaaju vaskulaarne patoloogia; närvihaiguste levik, diagnoosimine ja ravi, eriti intensiivravi probleemid. Ta on töötanud külalisprofessorina [[Pennsylvania ÜlikooliÜlikool]]i neuroloogiakliinikus ning külalislektorina [[Uppsala Ülikool|Uppsala]], [[Kopenhaageni Ülikool|Kopenhaageni]] ja [[Kuopio ÜlikoolisÜlikool]]is, aga ka Ameerika Kirurgide Kolledži Montana-Wyomingi osakonna korraldatud arstide täienduskursustel. Ain-Elmar Kaasiku publikatsioonide nimekirjas on üle 500 viite, neist kolm monograafiat (kaasautorsuses) ja ~ 280 täismahulist teadusartiklit ning talle kuulub autoritunnistus leiutisele "Parkinsoni tõve ravimeetod". Tema juhendamisel on kaitstud 16 doktori- ja meditsiinikandidaadi väitekirja.