Ravimtaimed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
varasem versioon tagasi juurde |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
= Ravimtaimed =▼
'''Ravimtaimed''' on [[bioaktiivsus|bioaktiivseid]] [[fütokemikaalid|looduslikke ühendeid]] sisaldavad [[taimed]] (sh erinevad taime osad), mida kasutatakse taimse päritoluga [[ravim]]ina või ravimite valmistamiseks.
'''Ravimtaimeks''' nimetatakse taime, mida kasutatakse meditsiinilisel eesmärgil. Ravimtaimel on omadused mõjutada inimese organismi või selle funktsiooni. Ravi eesmärgil ei tarvitata taime tema otsesel kujul, vaid droogina. Droogiks peetakse kuivatatud taime või selle osa, mida kasutatakse meditsiinilisel eesmärgil. Harva võib droogiks olla taim ka värskel kujul.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Ain Raal|pealkiri=Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest|aasta=2005|koht=|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref>▼
Ravimtaimed ravivahendina toimivad ravivalt, haigusi ennetavalt (vältivalt), paljusid kasutatakse tööstuslikult [[ravimpreparaat]]ide [[tooraine]]na<ref name="EE"/>. Mitmed ravimtaimed on inimese suhtes ka mürktaimedeks liigitatavad.
Ravimtaimeliike, nii looduslikult kasvavaid kui ka kultuurvorme, teatakse maailmas ligi 12 000. Paljud ravimtaimed on kantud eri maade [[farmakopöa]]desse.
Traditsiooniliselt on ravimtaimi kasutatud [[rahvameditsiin]]is.
▲
Ravimtaimede kasvatamist ja nende raviomadusi uurivad teadusharud on [[farmakobotaanika]] ja [[farmakognoosia]].
== Ravimtaimede ajaloost ==
12. rida ⟶ 22. rida:
== Ravimtaimede ettevalmistus ==
=== Kogumine ===
Selleks, et ravimtaimest oleks ravimisel maksimaalselt kasu, tuleks droogina kasutada taime osi, milles on bioloogiliselt ja farmakoloogiliselt aktiivsete ainete sisaldus kõige suurem. Samuti mõjutab nende ainete sisaldust ka korjamise aeg.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Ain Raal|pealkiri=Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele|aasta=2010|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=}}</ref>
32. rida ⟶ 41. rida:
Toasooja veega valmistamisel jäetakse droog teatud ajaks toasooja vette seisma, vahepeal seda ka segades. Sellisel viisil tarvitatakse drooge, mille toimeained lahustuvad vees hästi. Sooja veega valmistamisel on sama protsess, mis toasooja veega, ainult et sooja veega valmistamisel kasutatakse toatemperatuurist soojemat, kuid keemistemperatuurist jahedamat vett. Sooja veega valmistatakse tõmmiseid harva, sest see takistab mikroobide ja ensüümide tegevust. Peaaegu keeva veega valmistamisel valatakse droog esmalt üle toasooja veega, seejärel kuumutatakse mõnda aega ja jäetakse enne kurnamist mõneks ajaks seisma. <ref name=":0" />
==Vaata ka==
*[[Eesti ravimtaimede loend]]
*[[Mürktaimed]]
*[[Köhler's Medizinal-Pflanzen]]
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 8. köide, 1995.</ref>}}
==Välislingid==
{{vikisõnastikus|ravimtaim}}
*[http://bio.edu.ee/taimed/general/indexravim.html Ravimtaimed "Eesti taimede" lehekülgedel]
*[[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2010
*Y. K. Gupta ja S. S. Peshin, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3388772/ Do Herbal Medicines Have Potential for Managing Snake Bite Envenomation?], Toxicol Int. 2012 mai-august; 19(2): 89–99., doi: 10.4103/0971-6580.97194, [[PubMed Central|PMCID]]: PMC3388772, veebiversioon (vaadatud 04.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
; Viirustevastase toimega taimed
* [[dengepalavik]]: Siti Latifah Abd Kadir, Harisun Yaakob, ja Razauden Mohamed Zulkifli, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3765846/ Potential anti-dengue medicinal plants: a review], J Nat Med. 2013; 67(4): 677–689, doi: 10.1007/s11418-013-0767-y, PMCID: PMC3765846
* Leon IC Tang, Anna PK Ling, Rhun Y Koh jt, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3269354/ Screening of anti-dengue activity in methanolic extracts of medicinal plants], BMC Complement Altern Med. 2012; 12: 3, doi: 10.1186/1472-6882-12-3, PMCID: PMC3269354
| |||