Tšeremissi sõjad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
61. rida:
Ülestõusnuid juhtinud ja türklastega häid sidemeid omanud [[Mamitš Berdei]] saatis [[Astrahani khaaniriik|Astrahani]] khaanile Saltõkovi riided ja palus khaanil määrata oma poeg Kaasani valitsejaks "khaaniks".<ref name="suri.ee"/> [[Khaan]]i tiitli said [[mongolid|mongoli]]-tatari tava järgi aga omistada endale ainult need, kes põlvnesid [[Tšingis-khaan|Tšingis-khaanist]]<ref name="realnoevremya.ru"/>.Oma poja asemel saatis khaan 1554. aastal [[Nogai hord|Nogai]] khaani poja Ali Akrami koos 300 sõdalasega. Nii vähene toetus oli maridele muidugi teatav pettumus, kuid vaatamata sellele kuulutati Ali maride valitsejaks.
1553. aasta [[aprill]]is toimus Volga ja [[Vjatka]] jõe vahel ligi 20 lahingut ülestõusnud maride ja suurte Vene väesalkade vahel. Otsustavat edu venelased ei saavutanud, küll aga vallutasid nad ülestõusnute keskuseks olnud Meži, samuti Malmõši kindluse (osa allikaid väidab, et see toimus 1556), kus marisid olevat juhtinud [[Poltõš]] (rahvapäraselt Boltuš). Tema langemise päeva, [[26. aprill]]i peavadki marid oma [[Mari
[[1554]]. aastal sai ülestõusnute pealinnaks Tšalõm, mille täpset asukohta pole leitud. Küll aga on teada, et see asus Volga jõe kaldal. Mamitš-Berdei jätkas võitlust, tema väesalga suuruseks arvatakse 3000 meest. Põhiliselt rööviti mööda jõge liikunud kaubavoore ja püüti mõjutada mäemarisid osalema ülestõusus. Tõsi, põhiliseks mõjutusvahendiks oli mäemari külade rüüstamine.
| |||