Vikipeedia

Metssiga: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Kasutaja IP aadressiga 185.50.99.245 - palun selgita oma muudatusi (nt siin Arutelu:Metssiga). Need muudatused võivad (vähemalt osaliselt) olla vajalikud, aga hetkel kipub teistele kasutajatele arusaamatuks jääma, miks neid tarvis on.
1. rida:
|{{Taksonitabel
| nimi = Metssiga
| värvus = loomad
38. rida:
Metssea eluiga on tavaliselt 9–10 eluaastat, kuid ta võib elada isegi kuni 25-aastaseks.<ref name="bio"/>
== Elulaad ==
=== TegususAktiivsus ===
Metssead on üldiselt öise eluviisigia ning tegutsevadaktiivsed peamiselt varahommikuti ja hilisõhtuti. Keskmiselt 4–8 tundi päevas otsivad nad süüa, mis on üldiselt ühiskondliksotsiaalne tegevus rühmagakoos grupiga. Päevasel ajal puhkavad nad varjulistes kohtades, näiteks põõsastes.<ref name="iucn"/>
=== SuhtlusSotsiaalsus ===▼
 
Metssead on üldiselt seltskondlikud loomad. Nad moodustavad karju, mille suurus oleneb nende asukohast ja aastaajast. Enamasti ei ületa karja suurus 6–20 isendit, kuigi on avastatud ka saja- ja enamaliikmelisi gruppe. Karja moodustavad enamasti täiskasvanud emased ja nende noored järeltulijad.<ref name="iucn"/> Vanemad isased väljaspool sigimisaegasigimisperioodi üldiselt gruppides ei ela. Igal metsseagrupil on oma [[territoorium|maa-ala]], mis katab umbes 20 ruutkilomeetri suurust ala. Oma maa-alaterritooriumi märgistavad nad haisvate [[eritis]]tega: sülje ja väljaheidetega. KariGrupp püsib tavaliselt oma alalterritooriumil. Lahkub vaid siis, kui toiduvarud on otsakorral. Veekogu lähedus on neile väga tähtis ja seda teadmist kasutavad ära ka jahimehed.<ref name="facts"/>▼
=== Seltskondlus ===
=== Kommunikatsioon ===
▲Metssead on üldiselt seltskondlikud loomad. Nad moodustavad karju, mille suurus oleneb nende asukohast ja aastaajast. Enamasti ei ületa karja suurus 6–20 isendit, kuigi on avastatud ka saja- ja enamaliikmelisi gruppe. Karja moodustavad enamasti täiskasvanud emased ja nende noored järeltulijad.<ref name="iucn"/> Vanemad isased väljaspool sigimisaega üldiselt gruppides ei ela. Igal metsseagrupil on oma [[territoorium|maa-ala]], mis katab umbes 20 ruutkilomeetri suurust ala. Oma maa-ala märgistavad nad haisvate [[eritis]]tega: sülje ja väljaheidetega. Kari püsib tavaliselt oma alal. Lahkub vaid siis, kui toiduvarud on otsakorral. Veekogu lähedus on neile väga tähtis ja seda teadmist kasutavad ära ka jahimehed.<ref name="facts"/>
 
▲=== Suhtlus ===
Metssead suhtlevad omavahel, kasutades eri [[sagedus]]ega röhatusi, karjeid ja möirgeid. Neid häälitsusi kasutatakse territooriumi tähistamisel, paaritumisel ja võitlustel. Suheldakse ka üksteise kehaeritisi nuusutades.<ref name="facts"/>
=== IseloomTemperament ===▼
 
Metssead on tuntud oma pealetungivaagressiivse iseloomutemperamendi poolest. Kui metssiga üllatada või teda nurka suruda, siis ta kaitseb ennast kogu oma jõuga. Isegi kui metssiga on kurnatud või vigastatud, ründab ta kõhkluseta. See kehtib eriti just emise puhul, kes on koos oma põrsastega. Isased ja emased ründavad erinevalt, kuna nende kihvad on erinevad. Isaste kihvad ulatuvad suust välja, nemad ründavad pea madalal sööstes. Emased metssead, kelle kihvad pole nähtavad, hammustavad oma vaenlasi.<ref name="facts"/>▼
▲=== Iseloom ===
=== PuhtusHügieen ===▼
▲Metssead on tuntud oma pealetungiva iseloomu poolest. Kui metssiga üllatada või teda nurka suruda, siis ta kaitseb ennast kogu oma jõuga. Isegi kui metssiga on kurnatud või vigastatud, ründab ta kõhkluseta. See kehtib eriti just emise puhul, kes on koos oma põrsastega. Isased ja emased ründavad erinevalt, kuna nende kihvad on erinevad. Isaste kihvad ulatuvad suust välja, nemad ründavad pea madalal sööstes. Emased metssead, kelle kihvad pole nähtavad, hammustavad oma vaenlasi.<ref name="facts"/>
▲=== Puhtus ===
[[Pilt:Metssead Kunda jõe alamjooksul.jpg|pisi|Metssead [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] alamjooksul]]
Vastupidi levinud uskumusele, et metssead on räpased loomad, hoiavad nad ennast väga puhtana.
Nende harjumusel mudas püherdada on mitu otstarvetfunktsiooni. See jahutab nende keha kuumadel suvepäevadel ning muda kaitseb neid omakorda kõrvetavate päiksekiirte eest. Muda aitab kaasa haavade ravimisele, mis võivad olla tekkinud nii võitluste käigus kui ka okkalises alustaimestikus liikudes. Äärmuslikel juhtudel, kui on kuiv aastaaegperiood, võib metssiga pinnase üles kaevata ning sinna kustaurineerida, et siis tekkinud loigus püherdada.<ref name="facts"/>
 
== Levik ==
Metssiga on [[maismaa]] [[imetaja]]test üks laiema geograafilise ulatusega [[loom]]adest. Esineb kõikidel [[kontinent|mandritel]]idel, välja arvatud [[Antarktika]]s ja paljudel ookeanide saartel. Üleküttimise tõttu hävisid metssea asurkonnadpopulatsioonid Briti saartel ja [[Skandinaavia]]s 17. sajandil, kuid nüüdseks on neid sinna sisse toodud.<ref name="iucn"/>
 
== Alamliigid ==
Alamliigid jagunevad välimuse järgi liigitades nelja alarühmaalagruppi.<ref name="iucn"/>
=== Lääne alamliigid ===
* ''[[Sus scrofa scrofa]]'' – levik peamiselt [[Euroopa]]s
89. rida ⟶ 85. rida:
 
== Sigimine ==
Jooksuaeg algab novembris ja lõppeb jaanuaris. Sel ajalperioodil liituvad ka kuldid karjaga. Sigimisperioodil võitlevad kuldid emaste pärast üsnagi veriselt ja vägivaldselt. Kuldid kasvatavad vigastuste tõsisuse vähendamiseks endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb konkureeriva kuldi kihvade eest. Tugevaim kult omandab õiguse viljastada kogu karja emised.
[[Tiinus]] kestab 4,5–5 kuud ning põrsad sünnivad aprillis ja mais. Poegimiseks meisterdavad emised pesad, kasutades kulu, sammalt, oksi. Pesa ehitatakse tavaliselt mõnda tihnikusse või kuusealusesse. Emised toovad ilmale pesakondi suuruses 1–12 (keskmiselt 5–6 põrsast). Emisel on esimesed nisad piimarikkamad kui tagumised, mis tekitab põrsaste vahel konkurentsi. Põrsad toituvad esimesel paaril nädalal ainult emapiimast. Pärast seda hüljatakse pesa ning hakatakse tarvitama lisaks emapiimale ka muud toitu. Täielik üleminek muule toidule toimub umbes neljandal elukuul.<ref name="loodusope"/>
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Metssiga"