Metssiga: erinevus redaktsioonide vahel

=== Aktiivsus ===

Metssead on üldiselt öise eluviisigia ning tegutsevad peamiselt varahommikuti ja hilisõhtuti. Keskmiselt 4–8 tundi päevas otsivad nad süüa, mis on üldiselt ühiskondlik tegevus rühmaga. Päevasel ajal puhkavad nad varjulistes kohtades, näiteks põõsastes.<ref name="iucn"/>

Metssead on üldiselt seltskondlikud loomad. Nad moodustavad karju, mille suurus oleneb nende asukohast ja aastaajast. Enamasti ei ületa karja suurus 6–20 isendit, kuigi on avastatud ka saja- ja enamaliikmelisi gruppe. Karja moodustavad enamasti täiskasvanud emased ja nende noored järeltulijad.<ref name="iucn"/> Vanemad isased väljaspool sigimisaega üldiselt gruppides ei ela. Igal metsseagrupil on oma [[territoorium|maa-ala]], mis katab umbes 20 ruutkilomeetri suurust ala. Oma maa-ala märgistavad nad haisvate [[eritis]]tega: sülje ja väljaheidetega. Kari püsib tavaliselt oma alal. Lahkub vaid siis, kui toiduvarud on otsakorral. Veekogu lähedus on neile väga tähtis ja seda teadmist kasutavad ära ka jahimehed.<ref name="facts"/>

=== Suhtlus ===

Metssead suhtlevad omavahel, kasutades eri [[sagedus]]ega röhatusi, karjeid ja möirgeid. Neid häälitsusi kasutatakse territooriumi tähistamisel, paaritumisel ja võitlustel. Suheldakse ka üksteise kehaeritisi nuusutades.<ref name="facts"/>