Erinevus lehekülje "Haljala kirik" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 30 baiti ,  3 kuu eest
resümee puudub
Nagu varem oletatud, leiduski [[2016]]. aastal kiriku puitpõranda ülesvõtmisel Haljala kiriku alt teine, väiksem kirik. [[Restaureerimine|Restaureerimistööde]] käigus leiti erinevaid esemeid – 14. ja 15. sajandi vahetusest pärit münte ehk umbes tollest ajast, kui varasem kirik veel püsti oli, samuti leidus 15.–16. sajandist pärinevaid [[Hõbemünt|hõbemünte]], savikilde 13. sajandist ja lisaks 15.–19. sajandist pärinevad [[Hauakamber|hauakambri]] müürid.<ref name=":1" /> Kui Gustav Sandberg pakkus oma [[Käsikiri|käsikirjas]], et varasema kiriku näol võis tegu olla puukirikuga, siis leiti tõendus hoopis Villem Raami pakutud oletusele, et varasem Haljala kirik oli kivist. Praeguse kiriku siseseinadest 1–2 meetri kauguselt leiti 1–1,2 meetri laiuseid [[Vundament|vundamendi]] osasid, mis tähistasid ilmselt vana kiriku [[Pikihoone|pikihoonet]].<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Kadakas, Villu|pealkiri=Muinsuskaitse aastaraamat|aasta=2016|koht=Tallinn|kirjastus=Muinsuskaitseamet|lehekülg=77|artikkel=Uuringud Haljala kiriku põranda vahetusel|toimetaja=R. Sild}}</ref> [[Lõunaportaal|Lõunaportaali]] juurest leiti lausa ligi 6 meetri pikkune osa vundamenti.<ref name=":1" /> Kivid olid laetud ilma [[Mört|mördita]] ja müürid küllaltki õhukesed (1–1,2 meetrit), mistõttu võib oletada, et kirikul puudusid [[Võlv|kivivõlvid]].<ref name=":5">Uuspõld, Katrin. Haljala kiriku põranda alt tuli välja veel vanem kirik. ''Virumaa Teataja,'' 9. September 2016, 173</ref>
[[Fail:Haljala kirik2.jpg|pisi|Haljala kirik ]]
Vana kiriku säilmete leidmine oli keerukas, kuna enamus sellest oli hävinud uuemate [[Piilar|piilarite]] vundamentide, hauakambrite ja haudade kaevamise käigus. Põhjus, miks uus kirik ehitati 1–2 meetri vahega vana kiriku ümber võis olla selles, et tollel ajal, kui uue kiriku seinu alles rajati, sai vana kirik olla samal ajal kasutuses. Vana kiriku pikem osa oli oletuste kohaselt umbes 21 ja lühem osa 14 meetrit lai. Säärase laiuse suhtega (3:2) kirikuid olid mõjutanud [[Dominiiklased|dominiiklaste]] [[Jutlustuskirik|jutlustuskirikud]], millesarnaseid pikihooneid on [[Põhja-Eesti]] 14. sajandil rajatud näiteks [[Jõhvi|Jõhvis]], [[Lüganuse]]<nowiki/>l ja [[Keila|Keilas]]. Kuna [[Kooriruum|kooriruumi]] ja [[Kirikutorn|kirikutorni]] põrand vahetamist ei vajanud, on teadmata, milline oli varasema kiriku täpne põhiplaan ja kas kirikul oli eraldi kooriruum ja torn.<ref name=":4" /> Vana kiriku vundamendi leidmine oli väga oluline, kuna enamik Lääne-Virumaa suurtest kirikutest on rajatud [[Hiliskeskaeg|hiliskeskaja]] lõpus, äärmiselt vähe. Peaaegu mitte midagi teatakse kirikutest, mis on ehitatud 13. ja 14. sajandil.<ref name=":5" />
 
=== Ehitus ===
68

muudatust