Redaktsioon: 26. juuni 2018, kell 15:50 redigeeri The Prince of Tartu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 16 721 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. mai 2020, kell 20:44 redigeeri eemalda The Prince of Tartu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 16 721 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[File:Schwebsi suguvõsa aadlivapp.jpg\|thumb\|Schwebsi suguvõsa aadlivapp]] '''Schwebs''' ([[vene keel]]es ''Швебс'') oli [[Ida-Preisimaa]]lt [[Wehlau]]st pärit [[aadlisuguvõsa]]. ==Ajalugu== Suguvõsast on teada [[Georg Schwäbs]], kes umbes 1680 tuli kooliõpetajaks [[Limbaži]] (eestipäraselt Lemsalu)<ref name="Damier & Pajus, 2007"> Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 144</ref>. 1692 mainitakse teda [[Jõelähtme\|Jõelähtmes]] [[pastor]]ina<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. Georgi pojapoeg oli Vene riigiametnik [[Karl Friedrich von Schwebs\|Karl Friedrich]], kes pärast 1767<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. aastat sai oma valdusse [[Jõhvi mõis\|Jõhvi]], [[Kurtna mõis\|Kurtna]], [[Edise mõis\|Edise]], [[Ohakvere mõis\|Ohakvere]] ja [[Illuka mõis]]a<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. 1769 sai Karl Friedrich [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigilt]] [[aadlitiitel\|aadlitiitli]]<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. Tõenäoliselt oli suguvõsa esiisaks Ida-Preisimaalt Wehlaust pärit [[Georg Schwäbisch\|Georg Schwäbs]] (Schwäbisch) (u 1650−1705), kes siirdus [[1679]]. aastal [[Liivimaa]]le ja sai [[Lemsalu]] kooli rektoriks. Hiljem oli ta pastor Eestimaal.<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 249, allmärkus.</ref> Tõendatud liin algab kapten Georg Gottlieb von Schwebsiga (1680−1721).<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 250.</ref> Viimase poeg [[Karl Friedrich von Schwebs]] (1715−1782) sai 13. jaanuaril (vkj) [[1769]] [[Püha Rooma Keisririik\|Püha Rooma keisririigi]] aadlikuks.<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 249.</ref> ==Schwebsid rüütelkonna matriklis== ~~Suguvõsa kanti 1821 [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel\|Eestimaa]] ja 1833 [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel\|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]]<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>.~~ [[1821]]. aasta 14. märtsil (vkj) võeti [[Eestimaa rüütelkond\|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel\|matriklisse]] vennad major Alexander Friedrich von Schwebs (1770−1830) ja rittmeister Andreas Heinrich von Schwebs (1775−1823). 27. juunil (vkj) [[1833]]. aastal võeti [[Liivimaa rüütelkond\|Liivimaa rüütelkonna]] [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel\|matriklisse]] vennad Tartu kreisikohtu sekretär [[Friedrich von Schwebs (1801−1885)\|Friedrich Gustav Anton von Schwebs]] (1801−1885), porutšik [[Karl von Schwebs\|Karl Gustav von Schwebs]] (1805−1876) ja [[Balthasar von Schwebs\|Andreas Konstantin Balthasar von Schwebs]] (1817−1875).<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 249.</ref> ==Suguvõsa liikmeid== [[Georg Schwäbisch\|Georg Schwäbs]] (Schwäbisch) (u 1650−1705), [[Lemsalu]] kooli rektor, Jõelähtme ja Haapsalu pastor, Ida-Harju ja Ranna-Lääne praostkonna praost [[Friedrich von Schwebs\|Karl Friedrich von Schwebs]] (1715−1782), [[alampolkovnik]], [[tõeline riiginõunik]], kammerkolleegiumi riigikontori viitsepresident, mõisaomanik [[Friedrich von Schwebs (1801−1885)\|Friedrich Gustav Anton von Schwebs]] (1801−1885), [[riiginõunik]], [[Liivimaa õuekohus\|Liivimaa õuekohtu]] viitsepresident ==Schwebsi suguvõsa mõisavaldused== [[File:Kurtna mõisa peahoone 01.JPG\|pisi\|Kurtna mõis]] Eestimaa: *[[Avanduse mõis\|Avanduse]] (''Awandus'') (1840−1849), [[Edise mõis\|Edise]] (''Schloß Etz'') (1769−1778), [[Illuka mõis\|Illuka]] (''Illuck'') (1766−1790, pandivaldus), [[Jõhvi mõis\|Jõhvi]] (''Jewe'') (1767−1810), [[Kalina mõis\|Kalina]] (''Kallina'') (1805−1820 pandi-, 1820−1859 pärusvaldus), [[Kurtna mõis\|Kurtna]] (''Kurtna'') (1764−1790 ''resp''. 1800 ja 1843−1857), [[Ohakvere mõis\|Ohakvere]] (''Ahagfer'') (1766−1790, pandivaldus), [[Tammiku mõis (Jõhvi)\|Tammiku]] (''Eichenhain'') (1800−1859) Ingerimaa: *Koskolova (XVIII sajandil) Liivimaa eesti distrikt: *[[Kiuma mõis\|Kiuma]] (''Kioma'') (1879−1894), [[Kärevere mõis\|Kärevere]] (''Kerrafer'') (1810−1817, pandivaldus), [[Laeva mõis\|Laeva]] (''Laiwa'') (1810−1817, pandivaldus), [[Laius-Tähkvere mõis\|Laius-Tähkvere]] (''Flemmingshof'') (1750ndad, [[Riigimõis\|rendivaldus]]), [[Luua mõis\|Luua]] (''Ludenhof'') (1759−1765) Liivimaa läti distrikt: *[[Lizdēni mõis\|Lizdēni]] (''Lisden'') (oli 1724, pandivaldus), [[Vana-Laitsna mõis\|Vana-Laitsna]] (''Alt-Laitzen'') (1890ndad) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== ''Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel)''. 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 431. ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 249-252 [https://personen.digitale-sammlungen.de//baltlex/Blatt_bsb00000601,00258.html?prozent=]. ''Genealogisches Handbuch des Adels''. Adelslexikon. Bd XIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 210. [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]]

Schwebs: erinevus redaktsioonide vahel