Redaktsioon: 24. mai 2020, kell 12:08 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. mai 2020, kell 16:08 redigeeri eemalda The Prince of Tartu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 16 721 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[File:Astijärve kihelkonna mõisad (1903).jpg\|thumb\|Lizdēni mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 81]] '''Lizdēni mõis''' ([[saksa keel]]es ''Lisden'', [[läti keel]]es ''Lizdēnu muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Volmari kreis]]is [[Astijärve kihelkond\|Astijärve kihelkonnas]]. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond\|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald\|Rencēni vallas]] Lizdēnis. == Ajalugu == ===Varasem ajalugu=== XVI sajandil oli Lizdēni küla. Liivimaa administraator ja Vilniuse piiskop Jerzy [[Radziwiłł]] läänistas küla koos 16 taluga Valentin Hahnile. [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]] kinnitas tema omandiõigust [[1567]]. aastal ja lisas tema valdustele pool [[adramaa]]d koos kõrtsiga. Selle valduse päris koos [[Sauļi mõis]]aga tema poeg Libbert Hahn. Kuna viimase pojad jäi truuks Poola kuningale, langes Lizdēni XVII sajandi algul Rootsi kuninga kätte. [[Gustav II Adolf]] kinnitas 15. mail [[1632]] valdusõigust [[Norrköpingi otsuseõigus]]e alusel tema väimeestele [[kapral]] Johann von Wahlenile ja [[lipnik]] Heinrich [[Pfeil]]ile. Nad jagasid valdused omavahel ära ja Lizdēni omanikuks sai von Wahlen. Pärast tema surma pärisid selle tema järeltulijad.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 143.</ref> [[1681]]. aastal on mainitud mõisa (''Liesden hoff'').<ref>Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 357.</ref> [[Mõisate reduktsioon]]i käigus võeti mõis riigile tagasi. ===Lizdēni riigimõisana=== Sealsed maad kuulusid algselt [[Vilniuse piiskop]]pidele, piiskop [[Radziwill]] müüs need maad aga [[Sauļi mõis]]a omanikele Hahnidele. Mõis kujunes taas aastal 1632 Libbert [[Hahn]]i pärandi jagamisel, mil läks selle kasupoja Johann von Mahleni valdusesse. Ilmselt oli Lizdēni panditud juba XVII sajandi lõpul, sest [[1721]]. aastal olid riigimõisa pandivaldajateks kapten Georg Gottlieb von [[Schwebs]] (1680−1721) ja tema abikaasa Margarethe Elisabeth (sündinud von Gaunersdorff) (maeti 1738).<ref>EAA, f. 2057, n. 1, s. 110, L 124.</ref> 2. augustil [[1725]] restitueeriti mõis Wahleni pärijatele.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 143.</ref> ===Mõis XVIII sajandil=== Järgmine omanik oli Johanni tütar obersleitnant Lünau, seejärel aga tolle tütar, edasi aga tema poeg Johann von [[Drenteln]]. Aastal 1777 ostisJohann von [[Tiesenhausen]]i omandis olnud mõisa 31 000 taalri eest Melchior von Wiedau, temalt päris mõisa Melchiori kasupoeg Wilhelm Friedrich von [[Ungern-Sternberg]].<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836., lk 118-119.</ref> Omanikeks said nüüd [[ooberstleitnant]] Reinhold von [[Lünau]] (suri pärast 1737), kes oli abielus leitnant von Wahleni tütrega, ja tema tütar Christina Margaretha von Lünau (1696−1748). Nende valdusõigust kinnitati 6. septembril [[1737]]. Christina Margaretha naitus Franz Heinrich [[Drenteln]]iga (1687−1735) ja mõisa päris tema poeg Reinhold Johann von Drenteln (1729−1785), kes oli valdaja [[1767]]. aastal. Ilmselt müüs ta valduse [[Dikļi mõis]]nikule [[major]] Georg Johann von [[Tiesenhausen]]ile (1735−1815), kes müüs selle 20. juulil [[1777]] 31 000 albertustaalri eest Riia bürgermeistrile Melchior von [[Wiedau]]le (1716−1787). Temalt päris selle tütar Katharina Johanna Wilhelmine (1756−1832), kes abiellus [[õuenõunik]] ja ülemmaakohtu assessor vabahärra Wilhelm Friedrich von [[Ungern-Sternberg]]iga (1752−1832).<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 143.</ref> [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg\|pisi\|150px\|Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp]] ===Ungern-Sternbergid=== Tolle tütar Anna ostis aastal 1835 mõisa 25 100 rubla eest ära ja pantis selle järgmisel aastal 31 000 rubla eest Magnus Dorfetile. See loovutas aastal 1839 mõisa 32 417 rubla eest parun Engelbrecht Philibert [[Loudon]]ile. Tema omandiks sai mõis täielikult aastal 1844. Aastal 1869 kuulutati mõis Liivimaa maakohtu otsusega pärijate ühisomandiks. Aastal 1880 ostis tema tütar Caroline Mathilde (abielu kaudu [[Stackelberg]]) 60 000 rubla eest mõisa teistel pärijatelt välja.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 143-144.</ref> Katharina Johanna Wilhelmine loovutas mõisa oma abikaasale, kelle valduses see oli [[1795]].<ref>LVVA, f. 199, n. 1, s. 256, L 2p.</ref> ja [[1816]]. aastal.<ref>LVVA, f. 199, n. 1, s. 256, L 36p.</ref> Ta läks aga pankrotti ja [[1835]]. aasta mais ostis selle oksjonilt 25 100 hõberubla eest tema tütar Anna, kes oli kindral von Stryki lesk. 1. mail [[1836]] pantis ta selle 31 000 hõberubla eest Albert Magnus Dorsetile (1806−?), kes loovutas selle 16. detsembril [[1839]] 32 417 rubla eest [[Loudon]]itele.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 143.</ref> [[File:Loudoni suguvõsa aadlivapp.jpg\|pisi\|left\|150px\|Loudoni suguvõsa vapp]] ===Loudonid 1839−1920=== Mõisa pandivaldajaks sai kapten vabahärra Karl Engelbrecht Philibert von Loudon (1819−1867), kelle nimele see kirjutati päriseks 19. septembril [[1844]]. Pärast tema surma langetas [[Liivimaa õuekohus]] 10. novembril [[1868]] otsuse, millega mõis kirjutati tema ja tema abikaasa Emma Karoline Veronika (sündinud Erasmus) (1817−1893) testamendi alusel nende laste ühisomandiks; lesele jäi eluaegne kasutusõigus. Pärijad sõlmisid 20. augustil [[1879]] varajagamislepingu, millega mõisa omanikuks sai vabaproua Mathilde Adelheid von [[Stackelberg]] (sündinud vabapreili von Loudon) (1845−1887).<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 143-144.</ref> [[1892]]. aastal oli see tema pärijate nimel.<ref>Kröger, Alexander Wilhelm. Livländisches Verkehrs- und Adressbuch für 1892/1893. Riga: 1892, lk 26.</ref> Seejärel sai omanikuks tema vend vabahärra Victor Gideon von Loudon (1844−1898).<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 856.</ref> Tema pärijad olid valdajad [[1900]]. aastal.<ref>Richter, Adolf. Livländisches Adressbuch. Riga, 1900, lk 38.</ref> [[1905]]. aastal päris mõisa poeg vabahärra Harald Georg Gideon von Loudon (1876−?), kes oli valdaja veel [[1908]]. aastal.<ref>Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909, veerg 338-339.</ref> Loudonitelt võõrandati mõis maareformi käigus [[1920]]. aastal. ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm\|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 7 ja 1/8 [[adramaa]]d, sellele allus 160 mees- ja 158 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 241.</ref> Aastal 1688 oli mõisa suurus 6 ja 1/8 adramaad. Aastal 1734 oli adramaid 4 ja 1/8, aastal 1757 aga 8 ja 1/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 5 ja 19/20 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 115.</ref> Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid 5 ja 19/20, aastal 1881 aga 3 ja 52/80, lisaks allus mõisale 6 ja 36/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 137.</ref> ==Varia== Viimane omanik vabahärra Harald Georg Gideon von Loudon (1876−?) oli [[ornitoloog]]. XX sajandi alguses asus mõisas tema kollektsioon.<ref>Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909, veerg 338-339.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== ''Baltisches historisches Ortslexikon''. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 357. [[Heinrich von Hagemeister\|Hagemeister, Heinrich von]]. ''Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands''. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836. Lk 118-119 [https://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false]. Richter, Adolf. ''Baltische Verkehrs- und Adressbücher''. Bd I. Livland. Riga, 1909. Veerg 338-339. [[Leonhard von Stryk\|Stryk, Leonhard von]]. ''Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands''. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885. Lk 143-144. {{Astijärve kihelkond}} {{koord \| NS = 57.68956 \| EW = 25.41670 \| tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Burtnieki piirkonna mõisad]]

Lizdēni mõis: erinevus redaktsioonide vahel