Lizdēni mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:Astijärve kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|Lizdēni mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 81]]
'''Lizdēni mõis''' ([[saksa keel]]es ''Lisden'', [[läti keel]]es ''Lizdēnu muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Volmari kreis]]is [[Astijärve kihelkond|Astijärve kihelkonnas]]. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]] Lizdēnis.
==
===Varasem ajalugu===
XVI sajandil oli Lizdēni küla. Liivimaa administraator ja Vilniuse piiskop Jerzy [[Radziwiłł]] läänistas küla koos 16 taluga Valentin Hahnile. [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]] kinnitas tema omandiõigust [[1567]]. aastal ja lisas tema valdustele pool [[adramaa]]d koos kõrtsiga. Selle valduse päris koos [[Sauļi mõis]]aga tema poeg Libbert Hahn. Kuna viimase pojad jäi truuks Poola kuningale, langes Lizdēni XVII sajandi algul Rootsi kuninga kätte. [[Gustav II Adolf]] kinnitas 15. mail [[1632]] valdusõigust [[Norrköpingi otsuseõigus]]e alusel tema väimeestele [[kapral]] Johann von Wahlenile ja [[lipnik]] Heinrich [[Pfeil]]ile. Nad jagasid valdused omavahel ära ja Lizdēni omanikuks sai von Wahlen. Pärast tema surma pärisid selle tema järeltulijad.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 143.</ref> [[1681]]. aastal on mainitud mõisa (''Liesden hoff'').<ref>Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 357.</ref> [[Mõisate reduktsioon]]i käigus võeti mõis riigile tagasi.
===Lizdēni riigimõisana===
Ilmselt oli Lizdēni panditud juba XVII sajandi lõpul, sest [[1721]]. aastal olid riigimõisa pandivaldajateks kapten Georg Gottlieb von [[Schwebs]] (1680−1721) ja tema abikaasa Margarethe Elisabeth (sündinud von Gaunersdorff) (maeti 1738).<ref>EAA, f. 2057, n. 1, s. 110, L 124.</ref> 2. augustil [[1725]] restitueeriti mõis Wahleni pärijatele.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 143.</ref>
===Mõis XVIII sajandil===
Omanikeks said nüüd [[ooberstleitnant]] Reinhold von [[Lünau]] (suri pärast 1737), kes oli abielus leitnant von Wahleni tütrega, ja tema tütar Christina Margaretha von Lünau (1696−1748). Nende valdusõigust kinnitati 6. septembril [[1737]]. Christina Margaretha naitus Franz Heinrich [[Drenteln]]iga (1687−1735) ja mõisa päris tema poeg Reinhold Johann von Drenteln (1729−1785), kes oli valdaja [[1767]]. aastal. Ilmselt müüs ta valduse [[Dikļi mõis]]nikule [[major]] Georg Johann von [[Tiesenhausen]]ile (1735−1815), kes müüs selle 20. juulil [[1777]] 31 000 albertustaalri eest Riia bürgermeistrile Melchior von [[Wiedau]]le (1716−1787). Temalt päris selle tütar Katharina Johanna Wilhelmine (1756−1832), kes abiellus [[õuenõunik]] ja ülemmaakohtu assessor vabahärra Wilhelm Friedrich von [[Ungern-Sternberg]]iga (1752−1832).<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 143.</ref>
[[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|pisi|150px|Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp]]
===Ungern-Sternbergid===
Katharina Johanna Wilhelmine loovutas mõisa oma abikaasale, kelle valduses see oli [[1795]].<ref>LVVA, f. 199, n. 1, s. 256, L 2p.</ref> ja [[1816]]. aastal.<ref>LVVA, f. 199, n. 1, s. 256, L 36p.</ref> Ta läks aga pankrotti ja [[1835]]. aasta mais ostis selle oksjonilt 25 100 hõberubla eest tema tütar Anna, kes oli kindral von Stryki lesk. 1. mail [[1836]] pantis ta selle 31 000 hõberubla eest Albert Magnus Dorsetile (1806−?), kes loovutas selle 16. detsembril [[1839]] 32 417 rubla eest [[Loudon]]itele.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 143.</ref>
[[File:Loudoni suguvõsa aadlivapp.jpg|pisi|left|150px|Loudoni suguvõsa vapp]]
===Loudonid 1839−1920===
Mõisa pandivaldajaks sai kapten vabahärra Karl Engelbrecht Philibert von Loudon (1819−1867), kelle nimele see kirjutati päriseks 19. septembril [[1844]]. Pärast tema surma langetas [[Liivimaa õuekohus]] 10. novembril [[1868]] otsuse, millega mõis kirjutati tema ja tema abikaasa Emma Karoline Veronika (sündinud Erasmus) (1817−1893) testamendi alusel nende laste ühisomandiks; lesele jäi eluaegne kasutusõigus. Pärijad sõlmisid 20. augustil [[1879]] varajagamislepingu, millega mõisa omanikuks sai vabaproua Mathilde Adelheid von [[Stackelberg]] (sündinud vabapreili von Loudon) (1845−1887).<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 143-144.</ref> [[1892]]. aastal oli see tema pärijate nimel.<ref>Kröger, Alexander Wilhelm. Livländisches Verkehrs- und Adressbuch für 1892/1893. Riga: 1892, lk 26.</ref> Seejärel sai omanikuks tema vend vabahärra Victor Gideon von Loudon (1844−1898).<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 856.</ref> Tema pärijad olid valdajad [[1900]]. aastal.<ref>Richter, Adolf. Livländisches Adressbuch. Riga, 1900, lk 38.</ref> [[1905]]. aastal päris mõisa poeg vabahärra Harald Georg Gideon von Loudon (1876−?), kes oli valdaja veel [[1908]]. aastal.<ref>Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909, veerg 338-339.</ref> Loudonitelt võõrandati mõis maareformi käigus [[1920]]. aastal.
==Mõisa suurus==
[[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 7 ja 1/8 [[adramaa]]d, sellele allus 160 mees- ja 158 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 241.</ref> Aastal 1688 oli mõisa suurus 6 ja 1/8 adramaad. Aastal 1734 oli adramaid 4 ja 1/8, aastal 1757 aga 8 ja 1/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 5 ja 19/20 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 115.</ref> Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid 5 ja 19/20, aastal 1881 aga 3 ja 52/80, lisaks allus mõisale 6 ja 36/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 137.</ref>
==Varia==
Viimane omanik vabahärra Harald Georg Gideon von Loudon (1876−?) oli [[ornitoloog]]. XX sajandi alguses asus mõisas tema kollektsioon.<ref>Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909, veerg 338-339.</ref>
==Viited==
{{viited}}
==Kirjandus==
*''Baltisches historisches Ortslexikon''. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 357.
*[[Heinrich von Hagemeister|Hagemeister, Heinrich von]]. ''Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands''. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836. Lk 118-119 [https://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false].
*Richter, Adolf. ''Baltische Verkehrs- und Adressbücher''. Bd I. Livland. Riga, 1909. Veerg 338-339.
*[[Leonhard von Stryk|Stryk, Leonhard von]]. ''Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands''. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885. Lk 143-144.
{{Astijärve kihelkond}}
{{koord | NS = 57.68956 | EW = 25.41670 | tüüp = maamärk }}
[[Kategooria:Burtnieki piirkonna mõisad]]
|