Neljas ristisõda: erinevus redaktsioonide vahel

| väejuht1 = [[Rooma paavst]]<br>[[Thibaud III (Champagne)|Champagne'i krahv Thibaud III]]<br>[[Bonifacio I (Montferrat' markii)|Montferrati krahv Bonifazio]]<br>[[doodž]] [[Enrico Dandolo]]

Augustis [[1198]] kutsus paavst [[Innocentius III]] üles uuele ristisõjale, mida Euroopa valitsejad kippusid ignoreerima. Saksa-Rooma keiser võitles parajasti paavstivõimu vastu; [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] olid omavahel sõjajalal. Ent tänu [[Neuilly Fulk]]i [[jutlus]]tamistegevusele organiseeris [[Thibaud III (Champagne)|Champagne'i krahv Thibaud III]] [[Écry]]s [[1199]] peetud turniiril ristisõjaväe. Thibaud valitigi väejuhiks, kuid [[1200]] ta suri ning asendati [[Bonifazio (Montferrat)' mark|Montferrati krahvi]] [[Bonifazio (Montferrat)|Bonifazio]]ga. Bonifazio ja teised sõjakäigu juhid läkitasid saadikuid [[Veneetsia]]sse, [[Genova vabariik|Genova]]sse ja teistesse [[Itaalia]] linnriikidesse, et sõlmida leping ristisõdijate sõidutamiseks Egiptusesse. Üks saadikutest oli [[ajaloolane]] [[Geoffroi de Villehardouin]]. Genova polnud asjast huvitatud, kuid Veneetsia nõustus kohale sõidutama tervenisti 30 000 ristisõdijat.

Enne laevastiku väljumist Veneetsiast oli Bonifazio läinud oma [[Nõbu|nõo]] [[Philipp (Saksa kuningas)|Švaabimaa Philipp]]i juurde. Pole kindel, miks ta seda tegi: võib-olla taipas ta veneetslaste plaane ja tahtis vältida ekskommunitseerimist, kuid võib ka olla, et ta tahtis kokku saada Philippi kälimehe Aleksios Angelosega (hilisema [[Aleksios IV]]-ga), [[1195]] kukutatud Bütsantsi keisri [[Iisak II]] pojaga. Pärast isa troonilt tõukamist oli Aleksios põgenenud Philippi juurde, kuid pole teada, kas Bonifazio oli teadlik tema viibimisest Philippi õukonnas. Igatahes tegi Aleksios ettepaneku, et ristisõdijate võla Veneetsiale maksab kinni Bütsants, kui ristisõdijatel õnnestub tema suguvõsa Bütsantsi troonile tagasi aidata. Sellisest pakkumisest oli Bonifaziol raske keelduda. Võib-olla tahtis Bonifazio tagasi saada ka oma venna [[Montferrati Konrad]]i kunagisi maavaldusi: too oli abiellunud keiser [[Manuel I Komnenos]]e tütrega, kuid [[1190]]. aasta paiku aeti ta Bütsantsist välja. Aleksios ja Bonifazio ühinesid laevastikuga Kérkyra saarel, kui oldi juba Zarast lahkutud. Veneetslastele meeldis Aleksiose idee väga. Neil oli bütsantslaste vastu vimm, sest rahutuste käigus eurooplaste kaupmeestekogukondade vastu [[1182]] oli tapetud palju veneetslasi ja teisi eurooplasi ning Veneetsia kaupmehed olid Bütsantsist välja aetud. Väljavaade oma mõju Bütsantsis taastada oli veneetslastele meelitav. Pealegi olid Veneetsial Egiptusega head kaubandussuhted, mistõttu nad ei olnud Aijubiidide riigi ründamisest huvitatud.

Ristisõdijatele oli kaaskristlaste ründamine vastumeelt, kuid vaimulikud veensid neid, et õigeusulised bütsantslased on [[muslim]]ite järel suurim vaenlane. Bütsants oli [[Kolmas ristisõda|kolmanda ristisõja]] ajal olnud [[Saladin]]i liitlane, ja [[Teine ristisõda|teise ristisõja]] ajal polnud ristisõdijaid mitte kuidagi aidanud, nii et neid tuli karistada. Õnnetuseks oli Aleksios [[Angelosed|Angelos]] enda tähtsust üle hinnanud: kui ristisõdijad jõudsid Konstantinoopoli müüride alla, selgus õige varsti, et linnarahvas eelistas [[usurpaator]]it keisrile, keda toetavad "[[ladinlased]]". Ristisõdijad ja veneetslased otsustasid Aleksiose jõuga troonile panna. [[1203]] rünnati linna korraga maalt ja merelt. Keiser [[Aleksios III]] sattus kõigile ootamatult paanikasse ja põgenes, nii et linnaelanikel ei jäänud muud üle kui Aleksios Angelos linna tagasi võtta. Ta krooniti [[Aleksios IV]] nime all keisriks ja tema isa [[Iisak II]] taastati kaaskeisriks.

Bütsantsi riigi kuulutasid ristisõdijad lõppenuks. Nagu varem kokku lepitud, jaotati keisririik Veneetsia ning ristisõdijate juhtide vahel. Konstantinoopolisse rajati [[Ladina keisririik]]. Bonifaziot ei valitud uueks keisriks, kuigi linnaelanikud näisid teda selleks pidavat. Veneetslased leidsid, et venna maavalduste tõttu on Bonifazio endise Bütsantsi keisririigiga liiga tihedalt seotud, ning panid troonile hoopis [[Flandria krahv]]i (1194–1205) ja [[Hainaut' krahvkond|Hainau' krahvi]] (1195–1205) [[Baudouin I (Ladina keiser)|Baudouin I]]. Bonifazio rajas uue Ladina keisririigi [[vasallriik|vasallriigi]] [[Tessaloonika kuningriik|Tessaloonika kuningriigi]]. Veneetslased rajasid [[Egeuse meri|Egeuse merre]] Saarestiku hertsogiriigi. Kokkuriisutud rikkused jõudsid peaaegu kõik Veneetsiasse.