Labrenči mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
4. rida:
== Ajalugu ==
 
Aastal 1654 pantis Libbert [[Pfeil]] selle [[Sauļi mõis]]ast eraldatud mõisa 800 marga eest Gabriel Brandesele. Too maksis veel samal aastal Libbertile 900 marka juurde ja sai mõisa pärisomanikuks. Aastal 1680 omandas mõisa advokaat Gottlieb Jahny. Aastal 1723 oli mõisa omanikuks Libbert Pfeili järeltulija CarlKarl Gustav von [[Patkull]] (1686−1750), kes selle Quistide suguvõsale loovutas. Aastal 1774 müüs Paul Wilhelm von [[Fölkersahm|VoelckersahmVölckersahm]] mõisa 15 259 taalri eest vabahärra Gustav Wilhelm von [[Fersen]]ile, kes selle samal aastal sama hinna eest Adrian Balthasar von [[Hagemeister]]ile (1744−1790) edasi müüs. Järgmine omanik oli George Heinrich von [[LaudohnLoudon]], kes mõisa aastal 1781 Gustav Wilhelm von [[Strohkirch]]ile (1747−1825) 16 000 taalri eest edasi müüs. Tolle lesk müüs mõisa aastal 1790 sama raha eest Johann Georg Gustav von ReußnerileReusnerile (1747−1825). Tolle poeg pantis aastal 1807 mõisa 22 000 taalri eest George Friedrich von [[Bruiningk]]ile (1780−1845), ent hiljem ostis selle taas välja. Aastal 1819 pantis ta mõisa taas 17 500 rubla eest Anton Johann von [[EngelhardEngelhardt]]ile.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836., lk 118.</ref>
 
Aastal 1821 ostis mõisa pandiõigused 19 000 rubla eest Dorothea Maria [[Palmzweig]] (sündinud von Nodle), kes aastal 1821 ka mõisa täieõiguslikuks omanikuks sai. Aastal 1836 pantis ta mõisa 19 000 rubla eest Friedrich Magnus von EngelhardileEngelhardtile, kes aastal 1840 mõisa 23 550 rubla eest Paul Salomon Faberile (1798−1875) loovutas. See omakorda loovutas aastal 1843 mõisa 25 000 rubla eest [[Holland]]i konsulile Johann Friedrich von Schröderile[[Schroeder (Astijärve)|Schroeder]]ile (1800−1880).<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 142-143.</ref> Sajandi lõpul läks mõis Loudoni suguvõsa valdusse. Viimane omanik oli vabahärra Harald von Loudon.
 
==Mõisa suurus==