Liivlased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 54 baiti ,  3 aasta eest
P
Tühistati kasutaja 2001:1530:1010:7823:ED08:55F5:2315:377E (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Morel.
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Korduvad tähemärgid Visuaalmuudatus
WikiBayer (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 2001:1530:1010:7823:ED08:55F5:2315:377E (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Morel.
32. rida:
====Liivimaa liivlased====
[[Pilt:Daugavas Livi.jpg|pisi|[[Väina-liivlased|Väina-liivlaste]] asualad]]
jgjgggggggggggggggggggggggggggggggggggggggggggggggggggAegaAega liivlaste väljakujunemisest kuni rahva ristiusustamiseni, 11.–12. sajandit, on nähtud liivi kultuuri õitsenguajana, mida tugevalt soodustas nende ala läbiv oluline [[kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]].<ref name=Zem83 /><ref name=Halling /> Soodsates tingimustes arenes kaubandus ja tekkisid käsitööle keskendunud asulad, millest tähelepanuväärseim oli [[Daugmale muinaslinnus]] koos lähedaste küladega.<ref>Zemītis 2011, lk 85, 90</ref> Väina-äärsed liivlaste keskused tekkisid juba varem teiste hõimude poolt kasutusel olnud aladele ja linnamägedele, mistõttu nende elanikkond oli mitmekesine, hõlmates paljusid lähiümbruse rahvaid nagu semgaleid, latgaleid, võndlasi, skandinaavlasi, saarlasi jt.<ref name=Zem85 /><ref>Spirģis 2006a, lk 312–337</ref> Koiva liivlased seevastu rajasid oma linnused ja keskused seni väheasustatud aladele.<ref name=Zem85>Zemītis 2011, lk 85</ref> Õitsenguaega jääb siiski ka langusperiood, mille põhjustas ilmselt suunamuutus Baltikumi kaubateedel. Alates 1070.–1080. aastatest lõppes arheoloogilisele leidudele põhjal Lääne-Euroopa müntide sissevool, ehted muutusid primitiivsemaks ja mõnede ehteliikide tootmine lõpetati. 12. sajandil liikus Daugava alamjooks ka Polotski vürstiriigi poliitilisse mõjusfääri.<ref>Zemītis 2011, lk 91</ref> Tekkinud materiaalse kultuuri kriisist väljuti 12. sajandi lõpus, mil Daugava alamjooksule saabusid Vene riikidega kaubitsemisest huvitatud Saksa kaupmehed<ref>Spirģis 2006a, lk 286</ref> Pärast Daugmale linnuse hävitamist 12. sajandi keskel liikus kaubanduslik ja käsitöönduslik keskus [[Mārtiņsala]] saarele. 13. sajandi alguseks oli esile tõusnud [[Riia jõgi|Riia jõe]] suubumiskoht Daugavasse, mis asus lähemal merele ja kuhu pääses suurema süvisega laevadelt kergemini ligi.<ref name=Lang4950 /><ref>Zemītis 2011, lk 88</ref> Sinna asutati 1201. aastal Riia linn. Erinevalt Daugava ja Koiva alamjooksust on Metsepole liivlaste piirkonda arheoloogiliselt vähemuuritud ja selle hilisema [[rauaaeg|rauaaja]] ajaloost on vähe teada.<ref name=Lang4950 />
 
12. sajandi lõpus jagunes Liivimaa liivlaste asuala Henriku Liivimaa kroonika järgi kolmeks regiooniks: u 6000–9000 elanikuga Metsepoleks põhjas Riia lahe rannikul, u 5000–6000 elanikuga [[Turaida (ajalooline piirkond)|Turaidaks]] Koiva jõe alamjooksul 50 km ulatuses ja u 10 000–12 000 elanikuga [[Väina liivlased|Väina liivlaste]] alaks Daugava alamjooksul 100 km ulatuses. Erinevad autorid on selleaegseks liivlaste koguarvuks hinnanud 15 000–28 000. Turaidas oli omakorda neli erineva keskusega piirkonda: [[Turaida muinaslinnus|Turaida linnus]]e ümbrus, [[Sattesele]], [[Krimulda (ajalooline piirkond)|Krimulda]] ja [[Lēdurga (ajalooline piirkond)|Lēdurga]]. Väina liivlaste ala jagunes viie suurema keskuse vahel, milleks olid Riia, [[Mārtiņsala]]-[[Salaspils]], Üksküla ehk [[Ikšķile]], [[Lielvārde]] ja [[Aizkraukle]]. Kui eeldada, et ka [[idumealased]] ja võndlased olid liivlased, siis ulatus liivi ala ka [[Idumea]]sse ja Cēsise ümbrusse.<ref name=Zem75 /><ref name=Koski58 /><ref>Grünthal, lk 196</ref>
254

muudatust