Thomas Reid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lisatud JÄRJESTA (booster)
PResümee puudub
30. rida:
Reidi maine taaselustus argimõistuse kui filosoofilise tööriista kaitsmisel [[G. E. Moore]]’i poolt 20. sajandi alguses. Veelgi hiljem on Reidile pühendanud oma tähelepanu kaasaegsed filosoofid, eriti religioonifilosoofid, nt William Alston<ref name="7k4ea" />, [[Alvin Plantinga]] ja [[Nicholas Wolterstorff]]. <ref>Wolterstorffi Reidi-käsitlusest reformeeritud epistemoloogia kontekstis saab ülevaate tema raamatust "Can Belief in God be Rational if it has no Foundations?" in Faith and Rationality (Notre Dame, IN: Notre Dame University Press, 1983).</ref>
Reid kirjutas mitmeid olulisi filosoofilisi teoseid, sh "Inquiry into the Human Mind on the Principles of Common Sense" (1764, Glasgow & London), "Essays on the Intellectual Powers of Man" (1785) ja "Essays on the Active Powers of Man" (1788). 1844. aastal kiitis Schopenhauer Reidi selle eest, et ta selgitas, et väliste objektide taju ei saa tuleneda nn toorandmetest, mida saame viie meele abil:
Thomas Reid'iReidi suurepärane raamat "Inquiry into the Human Mind..." "esitab meile väga veenvalt meelte ebaadekvaatsuse asjade objektiivsel tajumisel ning samuti aja ja ruumi intuitsiooni mitte-empiirilise päritolu. Reid lükkab ümber Locke seisukoha, et taju on meelte produkt. Ta teeb seda põhjaliku ja teravmeelse demonstratsiooniga, et meelde kollektiivsed aistingud ei ole üldse sarnased taju kaudu tuntud maailmale. Täpsemalt näitab Reid, et Locke viit algomadust ei saa meile edasi anda ükski meelte aisting...
::''[[The World as Will and Representation]]'', Vol. II, Ch. 2
 
38. rida:
== Reidi töid ==
 
*1764. An Inquiry into the Human Mind on the Principles of Common Sense.
*1785. Essays on the Intellectual Powers of Man.
*1788. Essays on the Active Powers of the Human Mind.
 
== Viited ==