Redaktsioon: 19. juuni 2019, kell 21:49 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust →‎Elulugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. mai 2020, kell 18:34 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
25. rida: Jaan Lepp sündis [[1895]]. aastal Harjumaa Anija vallas. [[1915]]. aasta mais astus Jaan Lepp vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas [[Peterhofi lipnike kool]]i, ülendati [[lipnik]]uks ja [[alamleitnant\|alamleitnandiks]] aastal [[1916]]. [[Esimene maailmasõda\|Esimeses maailmasõjas]] oli ta eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi kütipolgu koosseisus [[Daugavpilsi rinne\|Daugavpilsi rindel]]. Rindevõitluse eest ~~annetati~~anti talle [[Püha Stanislavi orden]]i III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. [[1917]]. aasta kevadel ülendati ta [[leitnant\|leitnandiks]] ja sügisel [[alamkapten]]iks. Eesti polgu loomisel määrati Jaan Lepp alguses [[3. Eesti jalaväepolk]]u ja hiljem [[1. Eesti jalaväepolk\|1. Eesti Jalaväe polku]], kus ta oli [[rood\|rooduülem]] alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917 ülendati ta [[staabikapten]]iks. Esimese maailmasõja lõppemisel [[1918]]. aasta [[11. november\|11. novembril]] astus Jaan Lepp Eesti [[Kaitseliit]]u, olles seega ~~üheks~~üks Kaitseliidu ~~loojaks~~asutajaid [[kapten]]i auastmes ja [[Kaitseliidu Tallinna malev\|Tallinna Kaitseliidu]] [[Tallinna Kaitseliidu V jaoskond\|V jaoskonna]] ülemana. [[Eesti Vabadussõda\|Vabadussõja]] puhkemisel astus ta vabatahtlikult [[Kapten Irv\|soomusrong nr 1]] koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. [[30. detsember\|30. detsembril]] 1918 määrati [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2\|LSR soomusrong nr 2]] ülemaks, sellel ametikohal teenis kuni Vabadussõja lõpuni. 31. rida: Jaan Lepp kinnitati [[16. mai]]l [[1926]] [[Kaitseliidu Narva malev]]a pealikuks. [[18. september\|18. septembril]] [[1934]] lähetati ta [[Kõrgem Sõjakool\|Kõrgemasse Sõjakooli]]. [[15. november\|15. novembril]] [[1936]] määrati Lepp lähetuse korras [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a pealiku ajutiseks kohusetäitjaks. Narva malevast viidi Lepp [[29. august]]il [[1938]] üle [[10. Üksik Jalaväepataljon\|10. Üksiku Jalaväepataljoni]] ülemaks.<ref>[http://amphora1.carlsman.com/prosopos/index.aspx?type=1&id=21338&from=2&back=6586 Ohvitseride andmekogu]. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)</ref> Jaan Lepp vahistati [[23. juuli]]l [[1940]], tema kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt [[Boris Kumm]], kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks<ref>Margit-Mariann Koppel, [http://kultuur.elu.ee/ke481_ansiplus.htm Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad], Kultuur ja Elu</ref>, Tallinna staadionil ~~Eesti—Läti~~Eesti-Läti maavõistlusel toimunud rahvusliku meeleavaldusel. Jaan Lepp hukati Kirovi linnas Venemaal 9. detsembril 1941 kell 18.55. == ~~Ühiskondlik~~Sport ja ühiskondlik tegevus == Jaan Lepp oli Eesti meister [[Kõrgushüpe\|kõrgushüppes]] (1920) hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister [[Teivashüpe\|teivashüppes]] ning silmapaistev nii [[Kaugushüpe\|~~kaugushüpetes~~kaugushüppealadel]] kui ka [[Keskmaajooks\|keskmaajooksudes]]. Jaan Lepp oli [[Eesti Jalgpalli Liit\|Eesti Jalgpalli Liidu]] esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine [[FIFA\|Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga]] (FIFA){{lisa viide}}. Ta oli jalgpallikohtunik ja üks eestlasi, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused. Ta oli aastaid tegev spordiseltsides: Spordi asutajaliige, [[Võitleja (selts)\|Võitleja]] asutajaliige ja esimees, [[Eesti Spordiselts Kalev\|Kalevi]] juhatuse liige, [[Narva Eesti Selts Ilmarine\|Ilmarise]] spordiosakonna esimees. Ta oli teeneid [[Kalevi Keskstaadion\|Tallinna Kalevi staadioni]] rajamisel ja oli ligi kümme aastat Narva Spordiväljaku komisjoni liige. 41. rida: Anija valla eestvedamisel püstitati 1995. aastal [[Peningi]]l asuva Jaan Lepa kodutalu Sanglepa õuele tema 100. sünniaastapäeva mälestussammas. Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel anti talle postuumselt Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk.<ref>[http://archive.is/DEyfE#selection-715.0-755.30/jalgpall.struktuur.ee/3954 Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid]</ref> ==~~Tunnustused~~Tunnustus== [[Pilt:Jaan Lepp 1919.jpg\|thumb\|Soomusrongi nr 2 ülem kapten Jaan Lepp Vabadussõja ajal veebruaris 1919. Karl Hugo Akeli foto.]] * [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järk, 1920 * [[Vabadusrist]]i II liigi 2. järk, 1925 * [[Kotkaristi V klassi teenetemärk]] * [[Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]], 1940 * Läti [[Karutapja orden]] * [[Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid\|Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk]] 2005 (postuumselt) == Viited == 54. rida: ==Kirjandus== * Jaan Lepp. Kol.-ltn. Jaan Lepp'a saatusest. Võitleja, jaanuar/veebruar 2000, lk. 3 – mai/juuni 2000, nr 3, lk 5. == Välislingid ==

Jaan Lepp: erinevus redaktsioonide vahel