120 841
muudatust
P |
|||
Vassili Blücher õppis kaks aastat kohalikus kirikukoolis, kuid elatise teenimiseks suundus varsti tööotsinguil Peterburi, kus asus tööle kaupmees Klotškovi manufaktuuri poodi ja seejärel töölisena Prantsuse-Vene tehasesse. 1910. aastal asus ta tööle treialina [[Mõtištšink]]i vagunitehasesse, kus vahistati streigiüleskutsete eest. Süüdimõistetuna asus 2 aastat ja 8 kuut [[Butõrka vangla]]s. Pärast vanglast vabanemist õppis Šanjavski rahvaülikooli ettevalmistuskursustel.
[[1914]]. aastal alanud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjas]] saadeti
1916. aastal liitus V. Blücher bolševike poliitilise liikumisega ja 1917. aastal pärast [[veebruarirevolutsioon]]i asus Samaras asuvasse 102. tagavara kütipolku. V. Blücher valiti polgus polgukomitee esimeheks ning arendas polgus
==Venemaa kodusõjas==
[[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal oli V. Blücher Uurali rinde juhataja, pärast 1918. aastal
Aastail [[1921]]–[[1922]] oli V. Blücher [[Kaug-Ida Vabariik|Kaug-Ida Vabariigi]] sõjaväe [[rahvakomissar]] ja rahvarevolutsioonilise armee ülemjuhataja.
==Pärast
Aastatel [[1923]]–[[1927]] oli V. Blücher peamine nõukogude sõjaline nõuandja Hiina revolutsioonilise valitsuse juures [[Guangzhou|Kanton]]is. [[1929]]–[[1938]] oli ta [[Kaug-Ida Eriarmee]] juhataja.
Blücher arreteeriti [[22. oktoober|22. oktoobril]] 1938 ja piinati surnuks. Postuumselt, [[10. märts]]il [[1939]] võeti talt Nõukogude Liidu marssali auaste ära ning ta mõisteti surma [[spionaaž]]i eest [[Jaapan]]i kasuks ja osaluse eest parempoolses nõukogudevastases organisatsioonis. Kuna Blücherit avalikult surma ei mõistetud, arvati välismaal veel 1941. aastal, et ta on elus ja teenib endiselt Punaarmees kõrgel kohal<ref>Blücher Kaug-Idast tagasi kutsutud. Postimees, 27. oktoober 1941, nr. 87, lk. 1.</ref>.
Blücher rehabiliteeriti [[1956]] nagu teisedki tema ellujäänud perekonnaliikmed.
[[File:5marshals 01.jpg|thumb|NSV Liidu esimesed viis marssalit (vasakult paremale): istuvad [[Mihhail Tuhhatševski|Tuhhatševski]], [[Kliment Vorošilov|Vorošilov]], [[Aleksandr Jegorov|Jegorov]], seisavad [[Semjon Budjonnõi|Budjonnõi]] ja Blücher
==
Teda autasustati kahe [[Lenini orden]]iga ([[1931]] ja [[1938]]), viie [[Punalipu orden]]iga ([[1919]], kaks korda [[1921]] ja kaks korda [[1928]]), [[Punatähe orden]]iga ([[1930]]), medaliga "20 aastat [[tööline|tööliste]] ja [[talupoeg]]ade [[Punaarmee]]d" (1938) ning rinnamärgiga "5 aastat [[Tšekaa]]d-[[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|GPU]]-d" ([[1932]]).
==Isiklikku==
Vassili Blücher oli
Tema pojast Vassilist sai instituudi [[rektor]].
|