Erinevus lehekülje "Vassili Blücher" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
Vassili Blücher õppis kaks aastat kohalikus kirikukoolis, kuid elatise teenimiseks suundus varsti tööotsinguil Peterburi, kus asus tööle kaupmees Klotškovi manufaktuuri poodi ja seejärel töölisena Prantsuse-Vene tehasesse. 1910. aastal asus ta tööle treialina [[Mõtištšink]]i vagunitehasesse, kus vahistati streigiüleskutsete eest. Süüdimõistetuna asus 2 aastat ja 8 kuut [[Butõrka vangla]]s. Pärast vanglast vabanemist õppis Šanjavski rahvaülikooli ettevalmistuskursustel.
 
[[1914]]. aastal alanud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjas]] saadeti V. Blücher rindele reamehena 19. Kostroma polguga. Esimese maailmasõjas tegutses luurajana ning autasustati [[Püha Georgi orden]] ning pärast käsivõitlust Stradomka juures ülendati ta [[allohvitser]]iks. 1915. aastal 8. jaanuaril sai ta Ternopoli lähedal granaadikillust raskesti haavata, pärast hospidalist pääsemist demobiliseeriti ta koos pensioniga vigastuste tõttu.
 
1916. aastal liitus V. Blücher bolševike poliitilise liikumisega ja 1917. aastal pärast [[veebruarirevolutsioon]]i asus Samaras asuvasse 102. tagavara kütipolku. V. Blücher valiti polgus polgukomitee esimeheks ning arendas polgus revolutsionilistrevolutsioonilist [[agitatsioon]]itegevust.
 
==Venemaa kodusõjas==
[[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal oli V. Blücher Uurali rinde juhataja, pärast 1918. aastal Idarindeidarinde piirkonnas 10 000 punaste partisanide väekoondise reidi [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] tagalas ning 1500015 000-kilomeetrise reidi tegemist esitati ta esimese Vene SFNV ordeni [[Punalipu orden]]iga autasustamiseks.
 
Aastail [[1921]]–[[1922]] oli V. Blücher [[Kaug-Ida Vabariik|Kaug-Ida Vabariigi]] sõjaväe [[rahvakomissar]] ja rahvarevolutsioonilise armee ülemjuhataja.
==Pärast Kodusõdakodusõda==
Aastatel [[1923]]–[[1927]] oli V. Blücher peamine nõukogude sõjaline nõuandja Hiina revolutsioonilise valitsuse juures [[Guangzhou|Kanton]]is. [[1929]]–[[1938]] oli ta [[Kaug-Ida Eriarmee]] juhataja.
 
Blücher arreteeriti [[22. oktoober|22. oktoobril]] 1938 ja piinati surnuks. Postuumselt, [[10. märts]]il [[1939]] võeti talt Nõukogude Liidu marssali auaste ära ning ta mõisteti surma [[spionaaž]]i eest [[Jaapan]]i kasuks ja osaluse eest parempoolses nõukogudevastases organisatsioonis. Kuna Blücherit avalikult surma ei mõistetud, arvati välismaal veel 1941. aastal, et ta on elus ja teenib endiselt Punaarmees kõrgel kohal<ref>Blücher Kaug-Idast tagasi kutsutud. Postimees, 27. oktoober 1941, nr. 87, lk. 1.</ref>.
 
Blücher rehabiliteeriti [[1956]] nagu teisedki tema ellujäänud perekonnaliikmed.
 
[[File:5marshals 01.jpg|thumb|NSV Liidu esimesed viis marssalit (vasakult paremale): istuvad [[Mihhail Tuhhatševski|Tuhhatševski]], [[Kliment Vorošilov|Vorošilov]], [[Aleksandr Jegorov|Jegorov]], seisavad [[Semjon Budjonnõi|Budjonnõi]] ja Blücher.]]
 
==TunnustusedTunnustus==
 
Teda autasustati kahe [[Lenini orden]]iga ([[1931]] ja [[1938]]), viie [[Punalipu orden]]iga ([[1919]], kaks korda [[1921]] ja kaks korda [[1928]]), [[Punatähe orden]]iga ([[1930]]), medaliga "20 aastat [[tööline|tööliste]] ja [[talupoeg]]ade [[Punaarmee]]d" (1938) ning rinnamärgiga "5 aastat [[Tšekaa]]d-[[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|GPU]]-d" ([[1932]]).
 
==Isiklikku==
Vassili Blücher oli abielus kolm korda abielus. Tema esimesed kaks abikaasat, Galina Pokrovskaja ja Galina Koltšugina, vend [[kapten]] Pavel Blücher ja tolle abikaasa lasti samuti maha. Kolmas abikaasa Glafira Bezverhova mõisteti 8 aastaks sunnitööle.
 
Tema pojast Vassilist sai instituudi [[rektor]].
120 841

muudatust