Hüljatud (muusikal): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=september}}
'''"Hüljatud"''' ([[prantsuse keel]]es ''Les Misérables'') on prantsuse autorite [[Claude-Michel Schönberg]]i ja [[Alain Boublil]]i [[muusikal]], mis põhineb [[Victor Hugo]] [[Hüljatud|samanimelisel romaanil]]. Ingliskeelse algversiooni maailmaesietendus oli [[1985]]. aastal [[London]]is; [[Broadway (teater)|Broadwayle]] jõudis muusikal [[1987]]. aastal. Lavastus on välja toodud ühtekokku 42 riigis või piirkonnas ning 21 keeles: inglise, prantsuse, saksa, hispaania, jaapani, heebrea, unglari, islandi, norra, poola, rootsi, soome, hollandi, taani, eesti, tšehhi, baski, kreooli, katalaani ning korea keeles. Neile lisanduvad piirkondlikud tõlkeerisused, näiteks Portugalis kasutatav portugalikeelne versioon
"Hüljatud" on kõigi aegade üks edukamaid ja enammängitud muusikale. Londonis mängiti lavastust katkematult alates esietendusest aastal 1985 kuni 2019. aastani, seega on "Hüljatud" kõige kauem Londoni laval järjepanu mängitud suurmuusikal. Pärast väikest mängupausi naasis muusikal Londonis West Endis lavale 2019. aasta lõpus uues lavastuses ning ühtlasi ka värskelt renoveeritud teatrimajas. New Yorgis Broadwayl käis muusikal katkematut lavateed 16 aastat (1987–2003) ning pärast väikest pausi veel ligi 2 aastat (2006–2008). Muusikal naasis Broadwayle märtsis 2014, kus seda saatis kahe ja poole aasta jooksul taas suur menu.
6. rida:
"Hüljatud" on võitnud mitmeid olulisi teatriauhindu, teiste seas parima muusikali [[Tony auhind|Tony auhinna]] ja [[Grammy auhind|Grammy]].
"Hüljatutes" on aegade jooksul üles astunud maailmakuulsad lavatähed, näiteks [[Ricky Martin]] (Marius), [[Lea Salonga]] ([[Eponine]], [[Fantine]]), [[Frances Ruffelle]] (Eponine), [[Jenny Galloway]] (madam
2012. aastal esilinastus "Hüljatute" muusikal kinolinal. Režissöör [[Toma Hooper]]i filmis olid peaosades [[Hugh Jackman]], [[Anne Hathaway]], [[Russell Crowe]], [[Helena Bonham Carter]] jt.
17. rida:
Teost asuti 1980. aastate alguses briti teatriprodutsendi [[Cameron Mackintosh]]i tellimusel muutma ning tänu Mackintoshile jõudis "Hüljatud" Londoni lavale, kust see levis kiiresti üle maailma ([[Ameerika Ühendriigid]], [[Austraalia]], [[Norra]], [[Kanada]], [[Iisrael]] jne). Esimesed arvustused muusikali Londoni esietenduse järel olid kõike muud kui kiitvad, kuid sellest hoolimata esitati piletitele rekordilisi tellimusi.
Londonis on "Hüljatud" konkurentsitult kõige kauem järjepanu mängitud muusikal, kus see püsis laval alates 1985. aastast kuni mängupausini 2019. aastal. Muusikal naasis lavale värskendatud versioonis 2019. aasta lõpus. Broadwayl hoiab lavastus 6680 mängukorraga (1987–2003 ja 2006–2008 ning uues lavaversioonis
"Hüljatud" on võitnud hulgaliselt auhindu, nende seas 1990. aastal Grammy. Teos nomineeriti esietenduse järel 1985. aastal kuuele Laurence Olivieri auhinnale, millest võideti kolm. USA-s sai muusikal 12 Tony auhinna nominatsiooni, millest võideti kaheksa. Sellega on "Hüljatud" läbi aegade enim Tony auhindu võitnud teos. Ka viimane, uuendatud Broadway versioon oli nomineeritud kolmele Tony auhinnale, nende seas parima taaslavastuse eest. Lisaks paljudele muudele auhindadele korraldas BBC 2005. aastal rahvaküsitluse, et selgitada välja lemmikmuusikal. Võitis "Hüljatud", mis kogus üle 40% kõigist häältest.
28. rida:
Lugu algab endise sunnitöölise [[Jean Valjean]]i vabanemisega 19 aastat kestnud sunnitöölt, kuhu ta on sattunud vaesusest tingitud pisivarguse tõttu. Ta oli varastanud oma nälgivale lähisugulasele leivakääru. Valjean rikub sunnitöölt vabanedes seadust, hävitades mustale minevikule viitava dokumendi ning muutes oma nime. Ta tõuseb Montreuil-sur-Meri linnapeaks ning sealse klaasivabriku omanikuks.
Endist vangi jälitab hasartne politseiinspektor Javert, kelle kinnisidee on Valjean seaduse rikkumise eest kinni püüda ja uuesti sunnitööle saata.
Valjean, olles linnapea, aitab klaasivabrikus vallaslapse ilmsikstuleku tõttu töö kaotanud naist [[Fantine]]'i. Viimane on oma tütre [[Cosette]]'i andnud kasvatada naaberlinna Montfermeil'
Aastad mööduvad. Valjean elab madalat profiili hoides Cosette'iga [[Pariis]]is. Cosette'i ja tudeng Mariuse vahel tärkab salaarmastus; Marius aga on osaline tudengirahutuste organiseerimises. Noored vannuvad teineteisele igavest armastust, kui pärast
Mariusesse on omakorda kiindunud Cosette'i lapsepõlvekaaslane, tänavale sattunud kõrtsmike lihane tütar [[Eponine]]. Tüdruk surub oma tunded Mariuse vastu maha, aitab noored armunud kokku viia, kuid hukkub esimesena barrikaadidel.
Tänavavõitluses jätavad lõpuks elu kõik tudengid peale Mariuse, kelle päästab Jean Valjean. Sattudes [[kloaak|kloaagi]] kaudu põgenedes silmitsi
Cosette ja Marius abielluvad. Jean Valjean on Mariusele avaldanud oma mineviku saladused ning otsustab enne pulmi salamisi lahkuda, et säästa Cosette'i südamevalust ja häbist oma kasuisa mineviku tõttu. Marius ja Cosette jõuavad siiski vana mehe surivoodile. Valjean avab oma hingesaladused ka Cosette'ile ning sureb. Teispoolsuses võtavad Valjeani vastu kõik märtrisurma läinud kangelased
== Esmalavastus Eestis ==
Eestis lavastati "Hüljatud" [[Tallinna Linnahall]]is [[2001]]. aasta novembris. Uuesti lavastati muusikal teatris [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] 2017. aasta sügisel.
2001. aastal oli "Hüljatute" lavastaja [[Georg Malvius]], kunstnik Ellen Cairns, dirigent [[Erki Pehk]]. Osatäitjad valiti läbi tiheda konkursi ligi aasta enne esietendust. Värvikas kõrvalosas, madam
Osatäitjad:
53. rida:
*Marius – [[Koit Toome]] või [[Andero Ermel]]
*Enjolras – [[Oliver Kuusik]] või [[Lauri Liiv]]
*
*Madam
*Väike Cosette
Nii publik kui ka kriitikud võtsid lavastuse soojalt vastu, kiideti nii peaosalisi kui ka lavastaja selget tõlgendust. "Hüljatuid" käis vaatamas umbes 50 000 inimest. Ele Millistfer seati üles Eesti teatri aastaauhinnale muusikalavastuste kategoorias, ent ta ei võitnud seda. Teatripreemiale nomineeriti ka muusikali eestikeelne tõlge.
65. rida:
Muusikal tuli Eestis teist korda lavale Vanemuise teatris 25. novembril 2017. Kasutati sama tõlget nagu 2001. aastal, kuid seda, eriti [[retsitatiiv]]e, aariaid veidi vähemal määral, olid ajakohastanud Leelo Tungal ja Kirke Kangro. Lavastaja on [[Samuel Harjanne]] (Soome), kunstnik Karmo Mende, muusikajuht Martin Sildos ja koreograaf Gunilla Olsson Karlsson (Rootsi).
Võrreldes 2001. aasta lavastusega Tallinna Linnahallis on mitmed toonased osalised taas peaosalistena laval. Näiteks astub Koit Toome üles peaosalise Jean Valjeanina, olles varem mänginud Mariust. Linnahallis Eponine'i kehastanud Ele Millistfer kehastab nüüd Fantine'i, nagu ka Cosette'i dubleerinud Nele-Liis Vaiksoo. 2001. aastal lapseealist Cosette'i mänginud Maria Listra on täiskasvanud Cosette'i rollis. Kaire Vilgats aga naaseb talle tuttavasse madam
Erinevalt 2001. aasta lavastusest osalevad mitmed peaosalised kooristseenides, kui nende mängitava tegelase ilmumiseni on piisavalt lavalist aega. Näiteks osaleb Cosette'i osatäitja massistseenides esimese vaatuse algupoolel, Fantine'i kehastavad näitlejannad laulavad laval kooripartiisid esimese vaatuse teisel poolel, kui tegelaskuju on surnud ning Fantine'i vaimu ilmumiseni etenduse lõpus on samuti väga pikk ooteaeg. Vangilaagri asukate, vabrikunaiste, kerjuste jne rollides astub üles kogu trupp.
*Jean Valjean – [[Koit Toome]] või [[Mikk Saar]]
80. rida:
*Madame Thénardier – [[Kaire Vilgats]] või [[Helen Hansberg]]
*Monsieur Thénardier – [[Hannes Kaljujärv]] või [[Lauri Liiv]]
*Gavroche
*Väike Eponine
*Väike Cosette
*Digne’i piiskop, Gourferac
*Vabriku töödejuhataja, Combeferre
*Vabriku töödejuhataja, Lesgles
*Vabrikutüdruk
*Montparnasse, tudeng
*Feuilly
*Joly
*Grantaire
*Jean Prouvaire
*Fauchevelant
*Mayor Domo, kupeldaja
==Välislingid==
| |||