Keeleteadus: erinevus redaktsioonide vahel

{{toimeta}}{{keeletoimeta}}

 

 

'''Keeleteadlane''' ehk '''lingvist''' on inimene, kes tegeleb keeleteadusega. Lingvistid tegelevad keelte sarnasuste ja erinevustega.

Keele universaalid on üldkeeleteaduse uurimisobjektid. '''Absoluutne universaal''' on tavaliselt omadus, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel (nt väljendada oleviku ja mineviku vastandust, jaatuse ja eituse vastandust jne). '''Statistilise universaali''' puhul on omaduste esinemine tõenäosem kui nende puudumine.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Valdur Mikita|pealkiri=Metsik lingvistika|aasta=2008|kirjastus=Grenader}}</ref>

 

Keeleteadlased ehk lingvistid analüüsivad inimkeelt, jälgides heli ja tähenduse koosmõju. Foneetika on kõnelise ja mittekõneliste helide teadus. Samuti uurib see akustikalisi ja artikulatsioonilisi omadusi. Keele tähenduse uurijad tegelevad aga seda, kuidas keeled kodeerivad isendite, omaduste ja teiste aspektide omavahelisi suhteid, et edastada, töödelda ja anda tähendust ning mõista ja lahendada keelelist ebaselgust. Semantika tegeleb tõeste väidetega, kuid pragmaatika tegeleb sellega, kuidas olukorra kontekst tähenduse loomist mõjutab.

 

Stilistika hõlmab kirjutatud, viidatud või kõneldud diskursust erinevate kõnekommuunide, žanrite ja massimeedia toimetuslike või narratiivsete formaatide abil. Paelograafia on kirjutatud tekstide uurimine keelekontekstis. Keeleteadus on viinud ka selliste teadusharudeni nagu psühholingvistika, neurolingvistika, biolingvistika ja keele omandamine.

 

 

 

<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Linguistics|Pealkiri=Linguistics|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Phonetics|Pealkiri=Phonetics|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Speech-language_pathology|Pealkiri=Speech-language pathology|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Semiotics|Pealkiri=Semiotics|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

'''Funktsionaalne lähenemine''' seisneb – vastukaaluks teoreetilisele lähenemisele – teoorial, et keel on suhtlussüsteem, mis on arenenud koostöiste tegevuste ja koostöövõrgustike jaoks. Sellised teooriad näevad keelt kui tööriista, mis tekib ja kohaneb vastavalt kasutaja suhtlemisvajadusele. Samuti väidavad funktsionaalsed teooriad, et keele arengus on kultuuriline areng olulisem faktor kui bioloogiline areng.

 

 

Igal looduskehal on oma nimi, heli ja akustiline varjukuju. Sellist keelepraktikat võimendavad sünesteetilist päritolu aistingud, mis tekivad vormi akustilisest tajumisest.

Kirja tekkega arenesid kõik märgisüsteemid, kirjast arenes hea maailma kogemise ja salvestamise viis, kirjast sai võimu tööriist (isalt pojale traditsioon asendus kõikjal kirjapandud teksti vastuvaieldamatu tõega).<ref name=":0" />

 

Igal aastal peetakse lingvistikaolümpiaadi, mis toimub kahes voorus.