Šoti Klubi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
[[Fail:Šoti Klubi logo.png|vasakul|alt=|raamita]]
[[Fail:Šoti klubi 25 sünnipäev 2018.jpg|pisi|vasakul|Šoti Klubi 25.
==Üldist==
'''Šoti Klubi''' (Mittetulundusühing Šotimaa Sõprade Klubi) asutati 1993 aastal Tallinnas.
7. rida:
Klubi liikmestaatus pole piiratud mingite kindlate eluvaldkondadega – siia kuulub nii kultuuri- kui ka äriinimesi, poliitikuid ja paljude teiste erialade esindajaid. Üldisemalt võib Šoti Klubi nimetada sõpruskonnaks, keda seovad omavahel sarnased väärtushinnangud.
Šoti Klubi on olnud asutamisest alates oma liikmetele kohaks, kus koguneda üritusteks, ärikohtumisteks või niisama einestamiseks klubi ruumes tegutsevas restoranis Leib Restro & Aed. Tallinna vanalinna südames aadressil Uus tn
Šoti klubi alustas esialgu üsnagi kinnise klubina, kuid osutus väga populaarseks ja liikmeskond kasvas kiiresti suureks. Seetõttu võeti vastu otsus kujundada klubist väiksema seltskonna, mõttekaaslaste kohtumiskoht. Täna on klubis alla saja liikme.
13. rida:
Klubi ei ole poliitikategemise või mingi kindla maailmavaate levitamise koht. Siin loeb see, millised väärtushinnangud Sul on ning kes Sa inimesena oled, mitte positsioon või amet. Liikmete huvid, omavaheline klapp inimestena ja ühiste väärtuste nimel tegutsemine määravad selle, kui tugev on klubi ning kuidas ta muutuvatele aegadele vastu peab.
Klubil on 12
==Tegevused==
Kuigi Šoti Klubi
===Robert Burnsile pühendatud õhtusöök===
Igal aastal jaanuari lõpus tähistatakse [[Robert Burns]]i sünniaastapäeva traditsioonilise õhtusöögiga. Kuulsa Šotimaa poeedi sünnipäeva tähistamise komme on levinud üle maailma ning traditsiooniliselt kuulub selle õhtusöögi juurde ka Šoti rahvusroog Haggis.
Suveõhtusöök –
<gallery>
Šoti rahvusroog Haggis.jpg|Šoti rahvusroog Haggis
30. rida:
===Aastapäev===
<gallery>
Šoti Klubi 25 vastuvõtt Tallinna Raekojas 2018a.jpg|Tallinna Raekojas
49. rida:
</gallery>
===Eesti
Alates
<gallery>
Eesti Lahtised Meistrivõistlused Viskitundmises1.jpg
59. rida:
===Suveõhtusöök===
Suvel suurem klubitegevus raugeb, kuid selleks, et kohtumistel liiga pikka pausi ei tekiks, saadakse
[[Fail:Šoti Klubi Suveõhtusöök 2014-6.jpg|pisi|vasakul|Šoti Klubi Suveõhtusöök juunis 2016]]
66. rida:
==Ajalugu==
===Algusaastad===
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 1991. aastal, oma raha – Eesti krooni – käibeletulek ja esimese okupatsioonijärgse Riigikogu valimine 1992. aastal andsid tõuke paljudele radikaalsetele muutustele ühiskonnas. Ootamatult kiiresti pöördus riigi arengutee Läände – avatuse, isiku- ja ettevõtlusvabaduse ning demokraatia suunas.
75. rida ⟶ 74. rida:
meelelahutusasutustest. Idee algatajate visiit Londonisse tõi kaasa täiendava mõtte, et loodavast asutusest ei saaks mitte tavalist, linnarahvast ja turiste meelitavat äriettevõtet. Planeeritava pubi puhul hakati silmas pidama hoopis Londoni härrasmeeste klubi moodi kinnist, sarnaste intellektuaalsete ja ühiskondlike huvidega inimeste kooskäimiskohta. Taust selleks tundus nii majanduslikult kui ka vaimselt igati sobiv – Eestis oli 1962. aastast tegutsenud Akadeemiline Inglise Klubi, mille liikmed tundsid põhjalikku huvi Suurbritannia ning sealsete rahvaste kultuuri vastu. Hulk selle seltskonna liikmeid sattus ka uue asutuse lätetele.
Mees, kes Tallinna Restauraatori Uue tänava majas ruumid leidis, oli [[Toivo Lepik]]. Lepikust sai Šoti Klubi esimesel kümnendil sedavõrd oluline isik, et temani jõuavad paratamatult välja peaaegu kõik jutud klubi selle perioodi tegemistest.
Sellest, mispärast algne inglise klubi muutus ettevalmistuste käigus Šoti Klubiks, on liikvel
Šoti Klubi idee arendamisel, aga ennekõike just ruumide kujundamisel oli oluline roll arhitekt [[Aiki
[[Fail:Johannes Paulus II eskort möödumas Šoti Klubist 1993.jpg|pisi|Paavst Johannes Paulus II eskort möödumas Šoti Klubist 1993. aastal klubi avamise päeval]]
Šoti Klubi avaüritus peeti 10. septembril 1993
Niisiis, esialgne pubi loomise idee oli välja jõudnud eksklusiivse ja kinnise klubi loomiseni. Klubi pidi olema koht, kus kohtuda sõprade ja partneritega, arutada eraldatud keskkonnas ühiskondlikke ja äriasju ning viia kokku erinevate elualade mõjukaid inimesi. Praktikas ei tulnud päris kinnise klubi loomine siiski kõne alla, kuivõrd majanduslikud realiteedid sundisid klubi ruume avama ka linnarahvale.
91. rida ⟶ 90. rida:
Nii toimusidki avamisjärgsetel aastatel kaks paralleelset protsessi. Klubi liikmed üritasid alguses üsna kaootiliselt kasvama hakanud klubis luua süsteemi, reegleid ja tavasid. Samal ajal pidi restoranimeeskond hakkama saama klubi majanduspoolega. Klubi kauaaegsemaid liikmeid [[Valdo Kalm]] mäletab, et klubile hakati formaalset struktuuri looma 1994. aasta lõpust, mil koos Toivo Lepiku ja Rein Voldiga pandi kirja olulisemad sisekorrareeglid. Ligi kaheksasajast klubikaardiomanikust jäid klubi liikmeteks paarsada aktiivsemat, keda lisaks heale toidule ja tõeliselt eksklusiivsele joogivalikule huvitas sügavamalt nii šoti kultuur kui ka sotsiaalne läbikäimine teiste liikmetega. Tänu toonase juhatuse tegevusele kujunes klubist välja tõeliselt klubiline asutus, millisena on see toiminud tänapäevani – sarnaseid väärtushinnanguid jagavate inimeste kooskäimiseja koostegemise ühisus, milles osalejad saavad teistega suheldes targemaks ja paremaks ning kus on lihtsalt mõnus tavaeluprobleemidest korraks eemalduda.
Samal ajal kui klubiliikmed oma ridu korrastasid, pidas restoran igapäevaselt tõsist olelusvõitlust. Klubilise läbikäimise juurde kuuluvad ju ka söömine ja joomine ning heas klubis peavad need olema korraldatud suurepärasel tasemel. Esimese tegutsemiskümnendi restorani juhataja Kalle Talvi ütleb, et klubiliikmete otsus luua klubi ja nimetada ka restoran sama nimega tõi kaasa majanduslikus plaanis parasjagu keerulise situatsiooni. Ots otsaga kokku tulemiseks tuli ruumidesse meelitada ka sobivat klubiga mitteseotud linnarahvast. Paraku tekitasid restorani nimi “Šoti Klubi” ja meedias eksponeeritud eksklusiivsus olukorra, kus tavalised inimesed pidasid klubi vaid üheks kinniseks kooskäimiskohaks ning ei julgenud restorani tulla. Loomulikult tõi selline olukord restoranijuhi pähe enam kui ühe halli juuksekarva. Õnneks tasakaalustasid neid muresid paljuski klubiliikmed, kes tihtipeale nii isiklikke kui töiseid tähtpäevi klubisse tähistama kogunesid. Toonastest sagedamatest külalistest meenuvad Kalle Talvile kohe Arvi Mägin, Peeter Kangur, [[Valdo Kalm]], [[Peep Mühls]] ja kadunud [[Tarmo Ruben]].
Esialgu mõnevõrra kaootiliselt alanud klubitegevus sai 1990. aastate keskpaigas sisse täiesti uue hoo – klubi liikmeskond oli muutunud kompaktsemaks ning ennekõike Toivo Lepiku eestvedamisel hakkas kujunema ka traditsiooniliste tegevuste ja ürituste nimekiri. Uute liikmete kutsumisel peeti üha rohkem silmas, et need oleks inimesed, kes sobiks senise seltskonnaga. Endiselt peeti oluliseks, et klubi liikmed oleksid oma elualal mõjukad ning nende sõna maksaks, kuid kõige olulisemaks peeti siiski huvi šoti kultuuri vastu ning kokkusobivust seniste liikmetega.
Kui mõelda sellele, miks Šoti Klubi algus osutus sedavõrd edukaks ning miks ka hiljem on klubi elujõuliseks osutunud, siis pakub [[Valdo Kalm]] välja, et üheks oluliseks teguriks on olnud klubi päris oma ruumid. Teistel klubidel, näiteks Rotary, Lions jne
1990. aastate keskpaiga ja lõpu Šoti Klubi oli üks aktiivsemaid seltsielu elanud klubisid. Suuresti oli selle taga Toivo Lepiku energia ning täiuslikkuse ihalus. Klubi üritused pidid olema alati väljapeetud ning viimase detailini läbi mõeldud – olid need siis avalikkusele nähtavad pidustused või omade ringis toimunud kinnised koosviibimised. Lisaks kuulsatele osalejatele olid kahtlemata atraktiivsed ka erinevad šoti kultuuriga
[[Fail:Šoti Klubi reis Šotimaale 1996.jpg|pisi|vasakul|Šoti Klubi reis Šotimaale 1996]]
Kindlasti oli Šoti Klubi märgilisemaid tegevusi algusaastatel klubiliikmete reisid Šotimaale, esimene neist toimus 1994. aastal Estonian Airi TU-134A tšarterlennuna ja teine, juba koos perekondadega, aastal 1996. Ühelt poolt oli see loomulikult uute teadmiste ja elamuste kogumine, aga teiselt poolt oluline ka klubiliikmete ühendamisel. Öeldakse ju, et kui tahad inimest päriselt tundma õppida, siis mine temaga koos reisile. Kunagine Šoti Klubi president Aivar Rauam on meenutanud, et see esimene reis oli kinnises riigis üles kasvanud eakaaslaste ja mõttekaaslaste ühine väljasõit, mis ühendas palju kauemaks kui reisipäevad.
1990. aastate alguses oli Šoti Klubil oma roll uute, kvaliteeti hindavate tarbimisharjumuste tutvustamisel. Pärast piiride avanemist voolas seni raudse eesriide taga elanud Eestisse kokku kogu vaba maailma joogi- ja söögikultuur. Selles, et Šoti viskist kujunes kvaliteetse ja mõõduka alkoholitarbimise sünonüüm, on Šoti Klubil kindlasti oluline roll. Esiteks, liikmete kontaktide kaudu jõudsid Eestisse kümned ja kümned
===2000. aastad===
115. rida ⟶ 114. rida:
2000. aastaste alguse suursündmuseks oli ka šotlaste poolt spetsiaalse Eesti kildimustri kinkimine Eesti rahvale. See muster on täna eksponeeritud klubi Šoti toas ja sellist nn Eesti klanni kilti võib tegelikult kanda iga eestlane. Seda õigust kasutavad rõõmuga paljud klubi liikmed, kes olulisematel tähtpäevadel neid värve suure pidulikkusega kannavad.
Uue sajandi
[[Fail:Šoti Klubi rongkäik 2018.jpg|pisi|Šoti Klubi rongkäik Raekojast klubisse aastal 2018]]
Šoti Klubi olulisimaks sündmuseks on kujunenud klubi aastapäev.
Lisaks pikkadele traditsioonidele tärkab klubis ka uusi mõtteid, millest mitte kõigile pole määratud traditsiooniks saada. Nii tekkis [[Märt
Läbi aegade on klubi südameks olnud restoran. Kui algusaastatel oli Šoti Klubi uudne, ennenägematu ja eksklusiivne, siis aja möödudes hakkas konkurents kasvama ja restoran sattus üha tugevamate tõmbetuulte kätte.
Restorani eneseotsingud tekitasid palju peavalu. Olid ju paljud liikmed harjunud oma ärilõunaid ja
Otsingute aeg sai läbi 2011. aastal, kui noortel ambitsioonikatel restoraniettevõtjatel Kristjan Peäskel ja Janno Lepikul õnnestus klubi juhatust veenda, et restoran ei pea ilmtingimata ajama järge Šoti retseptiraamatus, vaid et sinna sobiks kvaliteetset ja värsket Eesti toitu pakkuv moodne toidukoht. Klubi liige Mart Arrak mäletab nii mõnegi klubilise nõutut nägu, kui uue operaatoriga käed löödi. Toona tehtud julge otsus on ennast ajas igati õigustanud – Šoti Klubi ruumides tegutseb aastaid üheks Eesti parimaks tunnistatud restoran, millesse sisse astudes võivad klubiliikmed olla kindlad, et neid ootab linna parimaid kööke koos linna parima teenindusega. Mitmed klubi liikmed on oma vestlustes tunnistanud, et armastus käib ikka kõhu kaudu küll – hea toit ja teenindus klubis on alati olnud ning on ka tänapäeval oluline.
132. rida ⟶ 131. rida:
Nagu iga organisatsioon, nii on ka Šoti Klubi olnud alati oma juhtide nägu. Juhatus määrab tegevuste prioriteedid ning hoolitseb nende fookuses hoidmise eest. Iga president on oma juhtimisstiililt olnud omamoodi, kuid kokkuvõttes on igaüks oma panusega aidanud kaasa sellele, et klubi areneks ja õitseks, olgu muutused ühiskonnas, millised tahes.
Arvi Mägin võtab Šoti Klubi fenomeni kokku lihtsa lausega: “On mingi x-faktor, mis Šoti Klubi koos ja toimimas hoiab. Võib olla natuke viljakamaid ja natuke vähem viljakamaid aegu, aga see defineerimatu miski hoiab klubi läbi aegade alati hoitu ja
==
* [https://www.ohtuleht.ee/489871/fotod-soti-klubi-tahistas-sean-connery-sunnipaeva/ Šoti klubi tähistas Sean Connery sünnipäeva - Õhtuleht: 26. august 2012]
* [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-kaitsevae-tseremoniaaldirigent-leitnant-vasar-raagib-kuidas-kaitsevae-orkester-kangele-kulmale-vaatamata-pillidele-haale-sisse-puhub?id=81216015 Eesti Vabariiki Vabadussõjas toetanud Suurbritannia eskaadri ülemale admiral Edwyn Alexander-Sinclairile pühendatud mälestustseremoonia Šoti Klubi õuel -
==Välislingid==
* [https://www.sotiklubi.ee/ Šoti Klubi ametlik
* [http://www.leibresto.ee Leib Restro & Aed]
* [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:403369/344785/page/1 Raamat - Šhoti Klubi 25]
|