Majanduse restruktureerimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
5. rida:
Kuni linnades vähenevad sekundaarse ehk tööstussektori töökohtade arv ning samas kasvavab erinevate teenuste arv, siis sotsioloog Saskia Sasseni väitel toimub sotsiaalse hierarhia laienemine, mille käigus suureneb tööhõive kõrge kvalifikatsiooni ja kõrge palgaga professionaalsete töökohtadel kõrvuti veel tihedamalt suureneva madala palga ja oskustöölisi mitte nõudvatel töökohtadel, mis tavaliselt on täidetud immigrantide ja vähemusrahvuste poolt.<ref name="Sassen 1990" /> Lõpuks kujuneb selle toimel palgastruktuuris välja „puuduv keskmine“.<ref name="Musterd & Ostendorf 1998" /> Nii mõnigi sellise sotsiaalse polariseerumisega kaasnev probleem on näiteks vaesete, mustanahaliste ja mehhiklaste suurenev kontsentratsioon USA linnades. Samal ajal tulevad esile eristatavad sotsiaalsed vormingud nagu näiteks alamklass, varimajandus.<ref name="Sassen 1990" /> Lisaks sellele jätab taanduv tööstussektor endast maha endised töötajad, kes peavad nüüd globaalse majanduse kapitali väljavoolu tõttu taluma kroonilist töötust, majanduslikku ebakindlust ja stagnatsiooni.<ref name="Logan & Swanstrom 1990" /> Samuti vähenevad ka tööstussektori palgad ametiühingutesse kuulumis näitajad. Veel üks kvalitatiivne dimensioon hõlmab feminisatsiooni, kuna aina rohkem ja rohkem naisi astub tööturule ning tihti just teenindussektoris. <ref name="Sassen economic restructuring" />
Nii tulu kui ka muu kasu on tihedalt seotud majandusliku restruktureerimisega. Suurem efektiivsus, töökohtade loomine, keskklassistumine ja parandatud riiklik konkurents seostatakse sotsiaalse tõrjutuse ja kaasamisega.<ref name="Logan & Swanstrom 1990" /> Madalama kvalifikatsiooniga ja madalama sissetulekuga elanikkond peab seisma silmitsi võimaluste, täieliku ühiskondliku osaluse kaotamisega ja piiratud sotsiaal-kultuurilise integratsiooniga.
Lisaks sellele leiab sotsioloog William Julius Wilson, et tänu deindustrialiseerimisele on veel enam süvenenud töötus vaeses mustanahaliste kogukonnas, mis korreleerub omakorda üksikemade majapidamiste hulga suurenemisega, suure enneaegse suremuse ning suureneva vangistuste arvudega mustanahaliste meeste arvestuses. Kui privilegeeritumad afroameeriklased suudavad liikuda sotsiaalses hierarhias kõrgemale läbi võrdsete võimaluste omandades haridust ja leides tööd, siis vähem andekad, vähem haritud afroameeriklased jäävad maha. See põhjustab kasvava klassistumise mustanahaliste kogukonnas, mida rõhutab omakorda globaalse majanduse restruktureerimine ilma valitsusepoolse abita neile, kes on ebasoodsas olukorras. Wilson mainib ka seda, et mustanahalise keskklassi lahkumisega siselinna naabruskondadest nõrgeneb ka informaalne tööhõive informatsiooni võrk. See isoleerib vaesed, siselinna elanikud tööturult, mis omakorda suurendab töötuse, toetustest sõltuvuse ja füüsilise isoleerituse kontsentratsiooni piirkonnas. <ref name="Wilson." /><ref name="Wilson Truly Disadvantaged" />
12. rida:
Kui 1973. aastal tabas maailma kapitalistlikke riike õlikriis, siis kasutati majanduslikku restruktureerimist leevendusabinõuna, jagades geograafiliselt ümber tootmise, tarbimise ja elamualad.
Linnade majandused üle kogu maailma liikusid üle kaupade tootmiselt teenuste pakkumisele. Läbimurded nii transpordis kui kommunikatsioonis muutsid industriaalse kapitali palju liikuvamaks. Peagi tulid esile kvartenaarsed ehk tootmise teenused kui neljas majandussektor, kus rutiinsed madalapalgalised teenused liikusid väiksema kuluga aladele ning kõrgema tasemega korporatiivsed teenused koondusid linnadesse. Need tehnoloogilised murrangud tõid endaga kaasa muutusi institutsionaalses korralduses silmapaistvate suurte korporatsioonide, liidetud äri- ja finantsteenuste, mittetulundusühingute ja avaliku sektori ettevõtete näol.
Kokkuvõttes, kõiki neid institutsionaalse korralduse muudatusi toestas pidevalt paranev tehnoloogia. Seda sai näha firmade sisemise ühenduvuse ja rahvusvahelisuse kaudu. See tähendab, et kapital, kaubad ja inimesed saavad kiiresti üle piiride liikuda.<ref name="Musterd & Ostendorf 1998" />
21. rida:
==Geograafiline mõju==
Linnapiirkondade maastik, eriti USA-s, on tänu majanduslikule restruktureerimisele oluliselt muutunud. Sellised linnad nagu [[Baltimore]], [[Detroit]], [[St. Louis]] ja paljud teised seisavad silmitsi rahvastiku vähenemisega, mis omakorda tähendab tuhandeid hüljatud elumaju, kasutuseta ehitisi ja vabu krunte, ning kulmineerub linnaalade lagunemisega. Linnaalad muutuvad keskklassi mängualadeks, madalapalgaliste teenistus aga töötajate tühermaaks ja põrandaaluse majanduse levikualaks. Mõningates piirkondades on gentrifikatsiooni projektid põhjustanud vaesusest kurnatud alade asendamise.<ref name="Logan & Swanstrom 1990" /> Päikesevöö linnad, näiteks [[Miami]] ja [[Atlanta]], on tõusnud ärikeskuste võtmelinnadeks, kuid samal ajal lumevöö linnad, näiteks [[Buffalo]], [[New York]] ja [http://Youngstown Youngstown] taanduvad.<ref name="Noyelle & Stanback 1984" /> Isegi majutusturud vastavad majanduslikule restruktureerimisele eluruumide vähenemisega, kõrgemate eluasemehindade ja kahanevate maksubaasidega, muutustega
Suure nõudlusega teenused, pidevalt kasvav sektor industrialiseeritud maailmas, hakkavad kontsentreeruma võrdlemisi vähestes maailma metropoolsetes piirkondades, eriti äärelinnade kontorilinnastutes.<ref name="Cohen Abandoned Houses" /><ref name="Raphael Spatial Mismatch" />
| |||