Mõhn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Mõhnasid kujundavate setete ja tekkeloo alusel eristatakse Eestis '''liustikujõetekkelisi''' (fluviogltasiaalseid) ehk fluviomõhnu ja '''jääjärvetekkelisi''' (limnoglatsiaalseid) e. limnomõhnu. Kuna setete ladestumise protsessid võisid jää sulamisel tihti muutuda, siis eristatakse eraldi ka '''segamõhnu''', mis koosnevad nii jääjärve- kui ka liustikujõgede setetest. Kõigil mõhnadel võib olla kas lausaline või laigutine [[moreen]]kate, sel juhul nimetatakse neid '''moreenkattega mõhnadeks'''.<ref>Raukas, A. (1995). Eesti Loodus. (Lk 152-157). Tallinn : Kirjastus „Valgus“ ja Eesti Entsüklopeediakirjastus</ref> Moreenkattega mõhnastikud on tekkinud enamasti Kagu-Eesti kuhjeliste kõrgustike – [[Haanja kõrgustik|Haanja]], [[Otepää kõrgustik|Otepää]] ja [[Karula kõrgustik|Karula]] – kõrgemates osades.<ref name="Arold 2005" />
Eesti kõrgeim tipp – [[Suur Munamägi]] – on tekkelt [[moreen]][[künnis]]el lasuv '''mõhn'''<ref name="Arold 2005" /><ref name="EE 12 2003">{{netiviide | autor = Eesti entsüklopeediakirjastus| pealkiri = Suur Munamägi| url = http://entsyklopeedia.ee/artikkel/suur_munam%C3%A4gi3| väljaandja = Eesti entsüklopeedia | aeg = 2003| vaadatud = 18.05.2020 }}</ref>.
==Tekkeviis==
9. rida ⟶ 11. rida:
===Jääjärvetekkeline===
==Mõhnastikud==
|